Pärnits: tuleks leida vastus, mis saab edasi

„Ettevõtete tulemusi kujundavad üha enam väljaspool toimuvad sündmused,” rääkis Pärnits, kelle sõnul on võtmeks õigeaegne reageerimine. Ta tõi näite, kui tootis kolme jalaga toole Rootsi turule, kus nõudlus oli suur. Investeeriti ka tulevikku, kuid siis järsku tulid Hiinast samad tooted, mille hind aga oli odavam, kui materjali hind Eestis. Seega oligi ainukeseks möödapanekuks Pärnitsa sõnul see, et ei märganud kõrvaltegijat.

Samas valmisolekus muutusteks peitub Pärnitsa sõnul ka näiteks BLRT edu. Tema sõnul oli 1990te alguses Eestis rida laevaremonditehaseid. BLRT suutis eelseisvaid muutusi mõista ja vastavalt reageerida. Teised ei suutnud ja neid enam pole. Ühed mõistsid muutusi ja otsisid lahendusi, teised olid muutuste vastu.

Tulevikku vaadates on Pärnitsa sõnul oluline tähele panna eelkõige rahastamist, sest usaldamatuses võivad pangad uksed taas kinni panna. „Oleme minimeerinud lühiajalisi laena ja teisalt, et need lühiajalised laenud oleks kaetud varaga, mis ka masu tingimustes oleks likviidne,” tõi Pärnits näite Mainori strateegiast.

Samuti soovitas Pärnits otsida partnereid, kuid pigem Läänemere äärest. „Hankige endale partnereid Skandinaaviast. Ta kultuuriliselt lähedane, arusaadav. Ja teiseks on ta kuskilt 15 korda suurem, kui meie oma. Ei ole tarvis minna kaugele, näiteks Hiina,” ütles Pärnits.

Pärnits möönis, et ei ole ühtselt õigeid juhtimisskeeme, kuid nende puhul on välistatud põhimõte „käsi kullas või ise mullas”.