Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Joogitootjate TOP 1. koht: A Le Coq kasvas ekspordi toel
2010. aastal saavutas ettevõtte 32 protsendise ekspordikasvu, tänavu on oodata veelgi võimsamat tulemust.
A Le Coqi eksporditurgudest olid kõige paremad Saksamaa ning Taani, müük Eesti turule kasvas kõigele vaatamata eelmisel aastal kaheksa protsenti.
“Eelmise aasta peamiseks märksõnaks oli eksport ja ette ruttavalt võib öelda, et ka tänavu tuleb hea ekspordiaasta, vähemalt esimese poolaasta põhjal võib nii väita,” viitas ettevõtte juht Tarmo Noop 30–40 protsendi suurusele ekspordikasvule esimese kuue kuuga.
Kaheksa protsendine müügikasv kohalikule turule on vähemalt sama märkimisväärne. Pea kümnendikune kasv tähendas ka seda, et hõivati konkurentidelt turgu, Noop põhjendas seda hea tootearenduse, turundus- ja müügitööga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Müük Eesti turule kasvas kõikides segmentides: õlu, siider, long dringid, karastusjoogid. Täiesti uus segment ja ülimalt edukas oli meie jaoks mahlade turule sisenemine. Kaheliitriste mahlade segmendis oleme saavutanud lühikese ajaga domineeriva positsiooni, “ selgitas Noop eduka uue algatuse tagamaid.
Keskmiselt toob A Le Coq igal aastal turule paarkümmend uut toodet, uute toodete osakaal on firmal viiendik, tarbijat üllatatakse ka lähiajal, mis täpsemalt tulemas on, Noop täpsustada ei soovinud. Ka joogitootmise turul süveneb jätkuvalt üldine trend: ole kas suur turutegija või ole tubli nišitegija, nn “vahepealsed” süüakse ajapikku konkurentide poolt ära. Turu konsolideerumisest annab kasvõi tunnistust fakt, et kolme suurema joogitootja turuosa on Eestis ligi 85%.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.