Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Eesti põllundus kestab ka pärast 2013. aastat?
Täna kell 13 koguneb Lääne-Virumaal Aartika puhkekeskuses Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) suurkogu. Suurkogul on esindatud sadakond põllumeest kõikidest EPK liikmesorganisatsioonidest.
Põhiteemaks on uue, 2014. aastast rakendatava, ühise põllumajanduspoliitika küsimused. EPK liikmed toodavad ligi 80% Eesti toidutoormest, sestap on meie soovid ja ettepanekud abiks Eesti läbirääkijatele Brüsselis. EPK asepresidendi Jaan Sõrra sõnul tuleb juba täna rääkida põllumajanduse tulevikust pärast 2013. aastat, sest sellest oleneb meie toidutootmise jätkusuutlikkus, võime kindlustada Eesti elanikke kodumaise toidutoormega ja hoida taskukohased toidukaupade jaehinnad – otsetoetuste ebavõrdsus vanade ja uute liikmesriikide vahel peab võrdsustuma võimalikult kiiresti. Võetakse vastu pöördumine otsetoetuste võrdsustamise teemal Eesti üldsusele ja vanade EL liikmesriikide põllumeeste keskorganisatsioonidele. Suurkogul esinevad: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder – ELi ühine põllumajanduspoliitika 2014-2020, Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2010;ministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai – MAK 2013+ kujundamise alused ja Hardo Pajula – Maailma rahanduse käekäik.
Metallitööettevõttes Danival MW on keevituse automatiseerimine järgmine samm tootmise kasvatamisel, sest senine võimekus hakkas suuremate tellimuste ja kasvavate mahtude puhul piiriks muutuma. Kolm kevadel kasutusele võetud Yaskawa keevitusrobotit aitavad suurendada tootmisvõimekust ja kvaliteedi stabiilsust, kuid ettevõtte juhi sõnul ei sobi robot kaugeltki iga detaili valmistamiseks.