Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Eesti põllundus kestab ka pärast 2013. aastat?
Täna kell 13 koguneb Lääne-Virumaal Aartika puhkekeskuses Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) suurkogu. Suurkogul on esindatud sadakond põllumeest kõikidest EPK liikmesorganisatsioonidest.
Põhiteemaks on uue, 2014. aastast rakendatava, ühise põllumajanduspoliitika küsimused. EPK liikmed toodavad ligi 80% Eesti toidutoormest, sestap on meie soovid ja ettepanekud abiks Eesti läbirääkijatele Brüsselis. EPK asepresidendi Jaan Sõrra sõnul tuleb juba täna rääkida põllumajanduse tulevikust pärast 2013. aastat, sest sellest oleneb meie toidutootmise jätkusuutlikkus, võime kindlustada Eesti elanikke kodumaise toidutoormega ja hoida taskukohased toidukaupade jaehinnad – otsetoetuste ebavõrdsus vanade ja uute liikmesriikide vahel peab võrdsustuma võimalikult kiiresti. Võetakse vastu pöördumine otsetoetuste võrdsustamise teemal Eesti üldsusele ja vanade EL liikmesriikide põllumeeste keskorganisatsioonidele. Suurkogul esinevad: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder – ELi ühine põllumajanduspoliitika 2014-2020, Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2010;ministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai – MAK 2013+ kujundamise alused ja Hardo Pajula – Maailma rahanduse käekäik.
Seotud lood
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Rahandusminister: laenureitingu hoidmiseks on tarvis püsikulu vähendada
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele