Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik tahab laevaehituse lisandväärtuse kahekordistada
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) koostatud merenduse arengukava järgi peab laevaehituse ja –remondi sektori lisandväärtus 2020. aastaks ligi kahekordistuma, ulatudes 100 miljoni euroni aastas.
2009. aastal andis laevaehituse sektor lisandväärtust 57,3 miljonit eurot. Eelmisel neljapäeval valitsuses kinnitatud riikliku arengukava „Eesti merenduspoliitika 2011-2020” järgi peab see 2020. aastaks tõusma 100 miljoni euroni aastas. Arengukava analüüsi järgi on laevaehitust Eestis takistamas keskmiste ja suurte laevakorpuste ehitamiseks vajalike dokkide vähesus ning oskustööjõu puudumine.
Arengukavas lubas MKM 2013. aastaks läbi viia suuremahuliste investeeringute toetamise analüüsi ning kaardistada riigi laevastiku remondi- ja hooldusvajaduse. Samuti on 2014. aastaks välja selgitatud riigi laevastikuvajadus. Haridus- ja teadusministeerium peab tagama, et igal aastal läbib vähemalt 50 inimest keevitaja täiendkoolituse.
Väikelaevaehitajate jaoks peab EAS juba 2012. aastaks analüüsima praeguste turundustoetuste sobilikkust neile ning vajadusel meetmeid muutma. 2015. aastaks on MKM üle vaadanud turule sisenemise barjäärid ja teinud ettepanekud nende lihtsustamiseks.
Metallitööettevõttes Danival MW on keevituse automatiseerimine järgmine samm tootmise kasvatamisel, sest senine võimekus hakkas suuremate tellimuste ja kasvavate mahtude puhul piiriks muutuma. Kolm kevadel kasutusele võetud Yaskawa keevitusrobotit aitavad suurendada tootmisvõimekust ja kvaliteedi stabiilsust, kuid ettevõtte juhi sõnul ei sobi robot kaugeltki iga detaili valmistamiseks.