Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tarmo Noop: riik hoolitsegu elektritarbijate eest
A Le Coq juhi Tarmo Noopi sõnul peaks riik nõudma Eesti Energialt läbipaistvat arvestust ning seisma ettevõtete ning kodanike eest.
Noop lisas, et kui elektriarve suurenemine kokkuvõttes ettevõtte kulusid ei muuda, siis pole väga oluline teada, kui palju elektri hind tõuseb. Samas arvas ta: „Loomulikult võiks riigiettevõttelt nõuda arve- ning hinnakujunduse läbipaistvust.“
Noop ei oska enda sõnul öelda, miks Eesti Energia elektri hinnatõusu täpset suurust varjab. „Arvan, et kuna on tegemist riigiettevõttega, siis avalik arvepidamine ja läbipaistev arvestus on elementaarne. Seda peaks riik nõudma ning seisma nii oma ettevõtete kui ka kodanike eest,“ märkis Noop.
Eesti Energia esitas Konkurentsiametile analüüsimiseks põlevkivi ja elektrienergia hinnad ning müügimarginaali. Eesti Energia Kaevanduste ja Narva Elektrijaamade hinnad on kulupõhised ning nende ülevaatamise vajaduse tingib keskkonnamaksude tõus. Uued hinnad jõustuvad kõige varem 2012. aasta alguses. Kõikide muudatuste tulemusena suureneks taotluse kinnitamise puhul levinuimas Kodu 1 hinnapaketis keskmine igakuine elektriarve ca 1,6 eurot ehk ligi 6%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Energia varjab, kui palju tõuseb elektrihind, põhjendades seda sellega, et nad ei hakka inimesi erinevate numbritega eksitama. Tähtis olevat vaid hinnatõusu lõppmõju ning see olevat 6%.
Tartu elektroonika- ja peenmehaanikafirmafirma AS Hanza Tarkon pearaamatupidaja Anneli Pajuri sõnul peaks elektri hind olema komponentide kaupa lahti kirjutatud.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.