Autor: Tanel Raig • 8. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Andro Kullerkupu sõnul leiab äriplaanides sageli kajastamist ettevõtja ekspordialane soovunelm, mis on ilma sisuliste argumentide ja eeldusteta. “Samas on muidugi rõõmustav, et üha rohkem firmasid vaatab oma äri planeerimisel laiemalt ringi kui ainult Eesti turg,” lausus ta.

Kullerkupu hinnangul tuleb ettevõtjatel teenuste eksportimisel leida lahendus, kuidas üle saada keele- ja kultuuribarjääridest. “Teenuste eksport ei pea tähendama, et eestlased osutavad välismaal mingit teenust,” selgitas Kullerkupp. Eesti ettevõte võib koordineerida ka välismaised partnervõrgustikke või värvata sihtturgudelt töötajaid. Näiteks võib igas sihtriigis asutada firma ja emafirmana toimetava Eesti ettevõtte käive koosnekski projektijuhtimisteenuse osutamisest nendele. Sellisel juhul ei kajastu ekspordina reaalne äritulu, mida sellise ärimudeliga genereeritakse. Kui aga ekspordis domineerivad endiselt kaubandusettevõtted, siis võib sisuliselt olla tegemist vahendustegevusega, mis pole pikas perspektiivis jätkusuutlik, leiab Kullerkupp.