Nord Streami paigaldamine erilisi häiringuid merekeskkonnas ei tekitanud

Möödunud aasta septembrist kuni tänavu jaanuarini kestnud uurimistöödeks paigaldasid mereuurijad Soome lahe Eesti majandusvööndis põhjalähedasse veekihti poijaamad. Jaamades paiknevad seadmed mõõtsid Nord Streami ehitustööde ajal pidevalt hoovuse kiirust, vee hägusust, hapnikusisaldust, temperatuuri ja soolsust. Ehituse vahetus läheduses olevad seirepunktid kogusid täpsemaid andmeid ka vee kihistuse, hägususe, hapnikusisalduse, toitainete sisalduse jne kohta.

Uurimistööde esimene etapp lõppes mullu augustis. Selle käigus hindasid uurijad torujuhtme paigaldamiseelset seisundit. Selleks kogusid ja analüüsisid nad põhjasetete proove raskemetallide ja dioksiinide sisalduse määramiseks, hindasid gaasitrassi kulgemise vahetus läheduses põhjaelustikku, mõõtsid vee temperatuuri, soolsust, hapnikusisaldust, hägusust, toitainete sisaldust jne.

“Teise etapi tulemused/järeldused on esialgsed, täpsemate hinnangute saamiseks kasutatakse ka matemaatilise modelleerimist,” ütles Käär. “Saame uurijatelt lõplikud järeldused koos lõpparuandega selle aasta lõpus.”

Nii esimese kui ka teise etapi mõõdistusi tegid Meresüsteemide Instituudi ja Eesti Mereinstituudi spetsialistid, kasutades Tallinna Tehnikaülikooli uurimislaeva Salme. Mõne aasta möödumisel on neil kavas uurida gaasijuhtme pikemaaegset mõju.

Uurimistööd toimuvad vastavalt Nord Streami gaasijuhtme ehitusgraafikule ja neid rahastab Keskkonnauuringute Keskus. Mitu aastat kestva projekti maksumus on üle nelja miljoni krooni.

Nord Streami gaasitorustiku rajamise mõju-uuringutega Soome lahe merekeskkonnale saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel.