Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nord Streami paigaldamine erilisi häiringuid merekeskkonnas ei tekitanud
Esialgsete uuringutulemuste põhjal võib öelda, et uuritaval ajal ehk Nord Streami gaasitrassi paigaldamisega seonduvalt Eesti majandusvööndi merekeskkonnas erilisi häiringuid ei olnud, kinnitas keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna spetsialist Heidi Käär.
Soome lahes lõppes keskkonnaministeeriumi algatatud täiendavate uurimistööde teine etapp, mille eesmärk oli kindlaks teha, kas seoses Nord Streami gaasitorustiku ehitustöödega on toimunud veekvaliteedi muutusi.
Aruandest selgub, et põhjalähedase veekihi hägusus jäi suhteliselt madalaks ning uuringud ei tuvastanud otsest seost hägususe muutuste ja torujuhtme paigaldustööde vahel. Mõõteseadmed registreerisid vaid ühe sündmuse, kui hägusus põhjalähedases kihis tunduvalt suurenes, kuid sellel ajal oli lahel torm. Soome lahe põhjalähedases kihis registreeriti kohati ka madalat hapnikusisaldust.
Ka dioksiinide sisaldus Soome lahe ida- ja lääneosa 3–4-aastastes räimedes jäi piirnormist madalamaks.
Möödunud aasta septembrist kuni tänavu jaanuarini kestnud uurimistöödeks paigaldasid mereuurijad Soome lahe Eesti majandusvööndis põhjalähedasse veekihti poijaamad. Jaamades paiknevad seadmed mõõtsid Nord Streami ehitustööde ajal pidevalt hoovuse kiirust, vee hägusust, hapnikusisaldust, temperatuuri ja soolsust. Ehituse vahetus läheduses olevad seirepunktid kogusid täpsemaid andmeid ka vee kihistuse, hägususe, hapnikusisalduse, toitainete sisalduse jne kohta.
Uurimistööde esimene etapp lõppes mullu augustis. Selle käigus hindasid uurijad torujuhtme paigaldamiseelset seisundit. Selleks kogusid ja analüüsisid nad põhjasetete proove raskemetallide ja dioksiinide sisalduse määramiseks, hindasid gaasitrassi kulgemise vahetus läheduses põhjaelustikku, mõõtsid vee temperatuuri, soolsust, hapnikusisaldust, hägusust, toitainete sisaldust jne.
“Teise etapi tulemused/järeldused on esialgsed, täpsemate hinnangute saamiseks kasutatakse ka matemaatilise modelleerimist,” ütles Käär. “Saame uurijatelt lõplikud järeldused koos lõpparuandega selle aasta lõpus.”
Nii esimese kui ka teise etapi mõõdistusi tegid Meresüsteemide Instituudi ja Eesti Mereinstituudi spetsialistid, kasutades Tallinna Tehnikaülikooli uurimislaeva Salme. Mõne aasta möödumisel on neil kavas uurida gaasijuhtme pikemaaegset mõju.
Uurimistööd toimuvad vastavalt Nord Streami gaasijuhtme ehitusgraafikule ja neid rahastab Keskkonnauuringute Keskus. Mitu aastat kestva projekti maksumus on üle nelja miljoni krooni.
Nord Streami gaasitorustiku rajamise mõju-uuringutega Soome lahe merekeskkonnale saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Seotud lood
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele