Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Otsitakse tehnilise taibuga müügimehi
Kuigi töötus räsib endiselt täies elujõus eestimaalaste ridu, kummitab tootmisettevõtteid väärt ametimeeste puudus, iseäranis keeruline on leida inseneriharidusega inimest, kes oleks võimeline tegema ka müügitööd.
Ent just säärase profiiliga spetsialistid mängivad üha rohkem ekspordile orienteeruva töötleva tööstuse ettevõtetes järjest olulisemat rolli. Liialdamata võib öelda, et agarast ja võimekast ekspordi-, müügi- või arendusjuhist – või kuidas iganes teda ühes või teises firmas nimetatakse – oleneb otseselt tootmisettevõtte areng, läbilöögivõime ja jätkusuutlikkus piiritagusel turul.
Ettevõtete personalijuhid ja omanikud tunnistavad, et nii mõnigi kord polegi neil kodumaalt vajalike oskuste ja kogemustega töötajat õnnestunud leida, samas tähendab vajaliku inimese puudumine firmale mõne projekti seiskumist või mõne toote arendustegevuse peatumist, mis võib otseselt kärpida müügitulu ning pärssida arengut.
Leitud inimesest hoitakse kõvasti kinni
Sestap on mõistetav, et kui ettevõttel õnnestubki vajalik töötaja palgata, püütakse temast ka kümne küünega kinni hoida, kusjuures reeglile – asendamatuid inimesi pole – tuleb sageli kõrgemat palka makstes või muid hüvesid pakkudes läbi sõrmede vaadata.
Üks personalijuht aga nentis, et töötajate poolelt saavad töö leidmisel tihti takistuseks ebareaalselt kõrged ootused, oskamatus ennast müüa, töösse suhtumine ning kohanematus tööturu vajadustega, soovimatus ümber- ja elukestvalt õppida.
Mitte lausa igapäevased, aga ka mitte suisa haruldased on juhtumid, kui võtmetöötaja konkurendi juurest või samast tegevusvaldkonnast üle lüüakse. Sellesse suhtuvad ettevõtete juhid kahtepidi – ühed, kes sea nn peajahti vägagi tõhusaks värbamismeetodiks peavad ja teised, kes on seda meelt, et inimene, kes raha pärast tulnud ka raha pärast läheb.
Artikli täisversiooni saab lugeda 7. aprilli Äripäeva tööstuse rubriigist.
Seotud lood
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
TOPi tabel uuendatud. Võitjaks tuli LEAB Eesti
5
6
Kolm harjutust ja soovitust, et tootmistiimi motivatsiooni hoida
Viimased uudised
Kandideeri ise või anna teada ägedast logistikateost: kandidaate saab esitada novembri keskpaigani!
Üritused
Hetkel kuum
TOPi tabel uuendatud. Võitjaks tuli LEAB Eesti
Ettevõtte juht, kui otsid oma tööstusesse töötajaid, siis vaata siia
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele