Autor: Tanel Raig • 5. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööstusettevõtete hulgas on palju näiteid, kuidas EASi vahendatud eurorahaga on ettevõtte tegevusele uus hoog sisse lükatud. Trükitööstusettevõte LabelPrint on kahel aastal saanud EASi tehnoloogiainvesteeringute toetust ning investeerinud kokku 27 miljonit krooni. Tagajärjeks on olnud ettevõtte mahtude kasv välisturgudel 10-15% aastas. LabelPrinti juhatuse esimees Sten Sarap tunnistab aga, et vajalike investeeringute mahutamine EASi toetusvõimaluste alla oli keeruline ettevõtmine. Seminaril näitab ta, mida peab jälgima, et ettevõte lõpuks ikkagi toetust saaks.

Oma ekspordivõimekuse tõstmiseks on toetussummasid praegu kasutamas alkoholitootja Liviko. Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi räägib, kuidas nad EASi abiga Leedu ja Aasia turgudele ekspordijuhte palkavad.

Tekstiilitööstuse Mistra-Autex juhatuse esimehel Priit Tammel on tuua näide, kuidas toetusrahadega luua toode, mida vajab suur hulk eksportivast Eesti tööstusest. Hiljuti saadi valmis labor, milles ei arendata ainult enda tooteid, vaid müüakse teenust ka kõigile teistele tööstustele. Varem pidid ettevõtted analoogset laboriteenust ostma välismaalt.

Seni ei ole veel palju tööstusettevõtteid, kes oleks arenguks kaasanud raha börsilt. Viimati sai sellega hakkama Premia Foods, kes noteeris end Tallinna Börsi põhinimekirjas möödunud aasta mais. Ettevõtte juhatuse liige Kuldar Leis räägib seminaril, miks ettevõte valis lisaraha leidmiseks börsile mineku, millised olid alternatiivid ja milliseid võimalusi on börsile minek ettevõtte jaoks loonud.

Seminaril saavad sõna ka raha jagajad raha taotlemise nõustajad. Innopolis Konsultatsioonid juhatuse liige Riivo Anton teeb ülevaate, kui palju eurorahast on tööstustel võimalik endale saada. Samas peab oskama olla valmis ka ebaõnnestumiseks. Kredex finantseeris eelmisel aastal 407 ettevõtet. Käenduse ja allutatud laenuga finantseeritud projektidest ebaõnnestub aga ligikaudu iga seitsmes. Kredexi ettevõtlusdivisjoni juht Lehar Kütt räägib, mis juhtub kui toetust saanud ettevõtte projekt ebaõnnestub.

Seminari lõpus toimub arutelu „Kellele ja milleks antakse toetusi”. Selgitusi jagavad EASi juht Ülari Alamets ja Lehar Kütt. Ettevõtjate poolelt on oponeerimas ja esitamas ettepanekuid toetusmehhanismide parendamiseks ehitusmaterjalide tootja Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag.

Seminar toimub 19. aprillil hotellis Olümpia. Täpsem info on Äripäeva seminariveebi leheküljel.