Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sadolini 2010. aasta kasum jäi varasemale 14% alla
Möödunud aastal 1,3% suurema käibe teinud ES Sadolin AS pidi leppima 14,5% väiksema kasumiga. Ettevõte käive 2010. aastal oli 651,9 miljonit ja puhaskasum 72,3 miljonit krooni.
Ettevõtte majandusaasta aruande kohaselt oli möödunud aasta Sadolini jaoks stabiilne. Jätkuv majandussurutis vähendas ettevõtte kasumlikkust, kuid Sadolin on aruandes tõdenud, et see oli hind, mis tuli maksta turuosa säilitamise eest.
651,9 miljoni kroonisest käivest 23,6% moodustas müük Eesti turule.
Materiaalsesse põhivarasse investeerititi kokku 9,2 miljonit krooni, mille tulemusel parendati Sadolini Rapla tootmiskompleksi tootearenduse seadmeid, tootmis- ja logistikaprotsessi efektiivsuse arendamist.
Sadolini Läti tütarettevõtte LA Sadolin tulemuseks oli 309 tuhat krooni kasumit ja Leedu Vabariigis asuva tütarettevõtte LI Sadolin
tulemuseks oli 9 tuhat krooni kahjumit. Kuna kaupade müük Läti ja Leedu klientidele toimub otse firmast ES Sadolin AS, siis toimivad LA Sadolin ja LI Sadolin kui turundusteenuste tarnija emaettevõttele ning tegevuse eesmärgiks ei ole olulise kasumimarginaali teenimine, kirjutati aruandes.
ES Sadolini keskmine põhikohaga töötajate arv (taandatud täistööajale) majandusaastal oli 169 töötajat.
26. novembril 2010 sõlmiti ES Sadolin, Casco Liimid OÜ ja Akzo Nobel Estonia OÜ ühinemisleping, mille alusel ES Sadolin on ühendavaks ühinguks. Ühinemise bilansipäev on 1. jaanuar 2011.
ES Sadolin alustas 1993. aastal, olles rahvusvahelise ettevõtluse taastamise ajajärgul loodud ühisettevõtte EKE Sadolin õigusjärglane.
Täna on ES Sadolin Hollandi keemialase suurkontserni AkzoNobel äristrateegia elluviija Balti riikide ja Ukraina viimistlusmaterjalide turgudel ning tootjaks kontserni allüksustele Põhjamaades ja Venemaal.
Seotud lood
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.
Enimloetud
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kolm mõtet, et Eesti majanduse tulevik oleks helgem
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele