Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Amet: Jaapani tuumajaamas toimunud plahvatus Eestit ei ohusta
Arvestades Jaapani kaugust Eestist ei kujuta juhtunu Eestile ohtu, teatas Keskkonnaamet.
„Kuigi aatomienergiaagentuuri teade on lakooniline ja täpsed asjaolud juhtunu kohta puuduvad, ei kujuta juhtunu Eesti geograafilist asukohta arvestades meile mingit ohtu,” ütles keskkonnaameti kiirgusosakonna nõunik Toomas Kööp.
Vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri teatele häirus 11. märtsil Jaapanis maavärina tõttu Fukushima Daiichi tuumaelektrijaama reaktori nr 1 varustatus jahutusveega. Selle tagajärjel tõusis aurureaktoris auru rõhk ning toimus plahvatus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jaapan teatas IAEA-le täna kell 9.00 UTC järgi, et reaktoris nr 1 toimus plahvatus. IAEA teate kohaselt täpsem informatsioon plahvatuse põhjuste ja tagajärgede kohta puudub.
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.