- pollumajandus.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- ehitusuudised.ee
- personaliuudised.ee
- ituudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- raamatupidaja.ee
- kinnisvarauudised.ee
- mu.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- kalastaja.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektrihinnad toidavad hedge fonde
Arktiline ilm, veepuudus ja seisvad tuumareaktorid ajasid Põhjamaade elektrihinna kolme aasta suurimale kuisele tõusule, mis kasvatas Euroopa energiaturgudel tegutsevate hedge fondide kasumeid, vahendab Bloomberg.
Tuleva kvartali elektri hind neljas Põhjamaas tegi 13. detsembril suurima tõusu alates 2006. aastast. Eelmise kuuga võrreldes tõusis elektri hind 27 protsenti. Hinnatõus andis Nordic Power Trading F.M.B.A-le novembris 29 protsendise tootluse ja Norwatt Energy fondile 6,6 protsendise tõusu.
„Kui meil on volatiilsus, siis ma teenin raha,“ ütles Nordic Power Tradingu omanik ja fondijuht Bjarne Walbech. „Te võite panustada, et tuleb tõeliselt volatiilne talv, kuna valitseb veepuudus.“
Novembris langes Skandinaavias õhutemperatuur kuni seitse kraadi alla keskmist, mis vähendas vihma ja lumesademeid, mida vajavad hüdroelektrijaamad.
13. detsembril jõudis järgmise kvartali elektri hind Norras, Rootsis, Taanis ja Soomes 79,05 eurole MW/h. Nüüdseks on hind taandunud 68 eurole.
„Kui meil on veel nädal-kaks selline ilm, siis me läheme läbi 100 euro taseme,“ ütles NE Capital Managementi juhatus esimees Peter Fritsche, kes ostab ja müüb elektrit Neas Power Fundile.
Norra sõltub peaaegu täielikult hüdroenergiast, mis on odavaim elektriliik. Rootsis on hüdroenergia osa 50 protsenti. Praegusest vihmaveest ja lumesulamisest saab genereerida umbes 45 terawatt tundi normaalsest vähem elektrit, ütles Bergen Energi tegevdirektor Jonas Almquist. Puudujääk ületab kogu aasta jooksul Taanis tarbitud elektrivajadust, milleks oli 2009. aastal 34 terawatt tundi.
Pakkumist piirasid ka Vattenfalli Ringhalsi seisma pandud reaktor nagu ka E.ONi Oskarshammi oma.
„Edu Põhjamaade elektriturul nõuab head fundamentaalanalüüsi ja kohanduvat kauplemist,“ ütles E.ON Energy Tradingu elektri ja emissioonikauplemise juht Tom Sargent. „Enam kui kunagi varem ei saa kasutada seda, mis toimus eelmisel aastal. Olukord on pidevalt muutuv.“
Seotud lood
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.
Enimloetud
1
“Ka tänavu plaanime kasvatada palgafondi”
3
“Kaitsetööstuspark peaks meil täna juba olemas olema, mitte alles 2027”
Viimased uudised
“Kaitsetööstuspark peaks meil täna juba olemas olema, mitte alles 2027”
Eestlaste esimene isesõiduk liigub mõne kilomeetri kaugusel USA presidendi Donald Trumpi häärberist Mar-a-Lagos
Üritused
Hetkel kuum
“Kaitsetööstuspark peaks meil täna juba olemas olema, mitte alles 2027”
Ka põldude päikesepargid tunnevad suurt huvi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele