Saepurugraanuliturg pingestub tuleval aastal oluliselt, sest turule tuleb kaks uut tootjat: eelmisel nädalal alustas Saugal pelletite proovitootmisega OÜ Purutuli ja tulevaks sügiseks käivitab Stora Enso oma pelletitehase Imaveres.
Kui praeguse pelletite suurtootja ASi Graanul Invest neli tehast Eestis toodavad aastas kokku 270 000 tonni pelleteid, siis uute konkurentide tehaste käivitudes kasvab ka konkurentide kogutoodang samasse suurusjärku. Purutuli graanulitehase aastane projektvõimsus on 60 000 tonni, Stora Enso kavandataval tehasel 100 000 tonni ning aastaid tegutsenud AS Kalvi Mõis toodab praegu 105 000 tonni graanuleid aastas.
Seni puiduhakke ja puitbriketi tootmisega tegelenud OÜ Purutuli juhataja Tanel Mihkelsoni kinnitusel loodavad nad eelmise nädala keskel proovitootmisega alustanud tehase käivitada täisvõimsusel töösse jaanuarikuus. „Kogu graanulitoodang läheb Pärnu sadama kaudu Skandinaaviasse ehk samale turule, kuhu me seni oleme eksportinud puitbriketti,“ rääkis Mihkelson ja lisas, et Sauga graanulitehasel on valmidus tulevikus vajadusel laieneda ning suurenda tootmismahtu 30 000 tonni võrra. Käivituvas pelletitehases saab tööd umbes 15 inimest.
Purutuli toodab Imaveres, Stora Enso komponentide tehase juures puitbriketti alates 2002. aastast ehk enne, kui Imaverre graanulitehased tekkisid. Imavere saeveski juures töötab praegu kaks Graanul Investi graanulitehast ning tulemas on Stora Enso enda tehas.
„Meie graanulitehas poleks Imaverre enam ära mahtunud – saepuru tarbivate ettevõtete kontsentratsioon läheks seal liiga suureks,“ põhjendas Mihkelson, miks nad rajasid graanulitehase Sauga endise saeveski territooriumile. „Hakkame tooret kokku ostma Pärnu lähedal asuvatelt väiksematelt saeveskitelt ja puidutöötlejatelt ning tundub, et vähemalt esimesel aastal toormega probleeme ei tohiks tekkida.“
Mihkelson ei soostunud ütlema, kui palju nad Sauga pelletitehasesse investeerivad. Näiteks Stora Enso ligi poole võimsam pelletitehas Imaveres läheb maksma 150 miljonit krooni.
„Toodangu müüki silmas pidades uued tulijad ilmselt konkurentsi pakkuma ei hakka, sest igal tootjal on oma kanalid, aga tooraineturgu hakkavad uued tulijad kindlasti mõjutama,“ ütles Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas tegutseva pelletitootja ASi Kalvi Mõis juhataja Kuido Kuntro. „Samas küllap hakkab Sauga pelletitehas tooret ostma ikka kohapealt, sest väga kaugele toorme järele ei ole mõtet minna.“
Kuntro sõnul tajub ta teatud ohtu, et graanulitootmise mahtudesse võidakse üle investeerida. „Et juhtub nii, nagu aastaid tagasi oli saetööstustega, kuhu ilmselgelt investeeriti üle,“ rääkis Kuntro. „Mina isiklikult arvan, et natuke palju saab Eestisse graanulitootmist, kui kaks suurt tegijat juurde tulevad. Muidugi, eks toormeturg sõltub paljuski raiemahust – kui raiemaht suureneks, siis jätkuks tooret.“
Kuntro kinnitusel on ka nemad tasapisi tootmismahtu tõstnud. Kui aasta tagasi tootis Kalvi Mõis aastas umbes 95 000 tonni pelleteid, siis tänavu 10 000 tonni võrra enam. „Seni oleme toormega hakkama saanud,“ lausus Kuntro. „Oleme investeerinud seadmetesse, mis võimaldavad toota pelleteid sada protsenti madalakvaliteedilisest küttepuidust.“
Äripäeval ei õnnestunud kommentaari saada Eesti suurimalt graanulitootjalt ASilt Graanul Invest, sest ettevõtte juhatuse esimees Raul Kirjanen on pikemal reisil ning kellelgi teisel pole volitusi ajakirjandusega suhtlemiseks.
TABEL
Konkurendid hingavad Graanul Investi kuklasse (aastane tootmisvõimsus tonnides)
ASi Graanul Invest tehased Eestis
Imavere tehas I 110 000
Imavere tehas II (endine OÜ Delcotec) 40 000Patküla tehas (endine AS Hansa Graanul) 110 000Näpi tehas (endine AS Pellest) 10 000Kokku 270 000
Konkurendid
AS Kalvi Mõis (tootmine Ebaveres) 105 000
OÜ Purutuli (tootmine Saugal, käivitub 2010 jaanuar) 60 000AS Stora Enso Eesti (tootmine Imaveres, käivitub 2010 sügis) 100 000Kokku 265 000
Allikas: ettevõtted, Äripäev
Seotud lood
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.
Enimloetud
3
Kuidas tööstusettevõtet coachivalt juhtida?
Viimased uudised
Rekord Tallinnas: planeering venis 19 aastat
Hetkel kuum
Kuidas tööstusettevõtet coachivalt juhtida?
Meile lisandub 1,2 miljonit täiendavat kulu igal aastal
Tagasi Tööstusuudised esilehele