Autor: Väinu Rozental • 18. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Alkoholitootjate esindajad oleksid siis samuti protestivate tarbijate hulgas," lisas Kalvi, kes on ühtlasi ka alkoholitootjate liidu juhatuse esimees.

Tema kinnitusel alkoholitootjad ilmselt ise tänavale protesteerima ei tule. "Meie pikett lõpeks suure fiasko või aplombiga," põhjendas Kalvi. "Esiteks on meid liiga vähe – kuue aasta jooksul on erialaliidu tosinast liikmest alles jäänud vaid neli ja see on turbulentse alkoholipoliitika ja maksupoliitika tagajärg. Ja teiseks ei saa alkoholitööstuse ettevõtted loota ühiskonna suurele kaastundele või empaatiale."

Kalvi sõnul on alkoholisektori ettevõtjatel justkui taak kaelas. "Alkoholiettevõtete nõudmised tunduvad paljude inimeste jaoks kohatud, sest alkohol on tembeldatud nii-öelda halvaks," selgitas Kalvi. "See on ka põhjus, mispärast on väga lihtne võtta vastu alkoholitootjaid diskrimineerivaid otsuseid. Väga kergelt ei teki ju ohtu, et ühiskond tõuseks seetõttu tagajalgadele," märkis ta.

"Meie püüame pakkuda läbi alaliidu võimalikult palju avalikku diskussiooni, tõmmata  tähelepanu ning tuua välja maksutõusu riski- ja kitsaskohti, aga me ei leia, et pikett oleks see koht, mis võiks kuidagi meile toeks ja kasuks tulla," lisas Kalvi.

Päevaküsimus oli ajendatud eilsest sündmusest Pärnus, kui oma pettumust ja pahameelt olid tulnud tänavale avaldama alltöövõtjad, kellele Pärnu lastekodu peaehitaja Wolmreks Ehitus on jätnud tehtud tööde eest maksmata.