Autor: Indrek Kald • 8. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on Eesti seadnud energeetika strateegilistes arengukavades eesmärgiks katta elektritarbimise tipunõudlus Eestis olevate tootmisvõimsustega. "Meie analüüs näitab, et alates 2016. aastast, kui ei lisandu uusi suuremahulisi investeeringuid, ei ole see realistlik," märkis ta.

Veskimägi sõnul on Euroopa Liidu kolmas energiapakett varustuskindluse nurgakivina näinud toimivat elektriturgu, mis peaks andma õiged hinnastiimulid uuteks investeeringuteks nii ühendustesse kui tootmisesse. "Potensiaalne tootmisvõimsuste defitsiit Eestis suurendab hinnasurvet veelgi, eriti arvestades, et Läti ja Leedu elektrisüsteemid on peale Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist defitsiidis juba täna," rääkis ta.

Aastaid tegemata investeeringud, mis ei ole reguleeritud elektrihinna tasemel olnud tootjatele majanduslikult põhjendatud, on viinud Eesti Veskimägi ütlusel olukorda, kus lähikümnendil on elektrimajanduses ees väga suured väljakutsed. "On põhimõtteline valik, kas leida võimalus subsiidiumide maksmiseks mitte turupõhiselt toimivate uute tootmisvõimsuste rajamiseks või aktsepteerida tiputarbimise katmist elektriimpordiga," märkis ta.

"Kuna uute tootmisvõimsuste rajamisel on hetkel palju lahtisi küsimusi ning ebaselgust, siis tuleviku varustuskindluse hoidmisel on elutähtis täiendavate ühenduste rajamine naabritega, sh eelkõige Estlink2," lisas Veskimägi.

Eleringi poolt Euroopa Komisjonile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning konkurentsiametile koostatud Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruande kohaselt väheneb elektritootmise võimsus aastaks 2017 oluliselt. Kuni 2015. aastani on tootmisvaru piisav, seda nii talvistel kui suvistel perioodidel.

Aastail 2011–17 on Eleringi teavitatud investeeringutest uutesse tootmisseadmetesse 896 megavati ulatuses, sh ka Eleringi poolt ehitatavad avariijaamad ca 250 MW mahus, mis käivitatakse vaid avariiolukorras ja elektriturul ei osale. Samuti on arvestatud kahe uue Narva Elektrijaama ploki lisandumisega veidi vähem kui 600 MW ulatuses, mille osas on aga jätkuvalt mitmeid lahtisi küsimusi. Tootmisvõimsuste sulgemist kavandatakse 1358 MW mahus.

Kriitilise tähtsusega on Eleringi teatel 2016. aasta, mil tuleb kogu elektritootmine harmoniseerida ELi nõuetega ning rakenduvad piirangud Narva Elektrijaamades kasutatavatele tootmisseadmetele. Tootja on teatanud olemasolevast kaheteistkümnest kuue ploki seiskamisest ja neljale plokile väävlipuhastusseadmete paigaldamisest.

Varustuskindluse aruande kohaselt ei ole pärast 2016. aastat konservatiivse stsenaariumi korral tipukoormuse ajal tootmisvõimsused piisavad, et tasakaalustada tarbimist kodumaise tootmisega ning puudujääk võib ulatuda kuni 900 MWni. Aastail 2020–25 võib uute investeeringute puudumisel elektrienergia defitsiit ulatuda juba kuni ca 1400 MWni.

Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse hindamisel annab süsteemihaldur Elering hinnangu tootmisvõimsuste ja võrguühenduste piisavusele. Samuti võetakse arvesse regionaalse elektrituru arengut ning elektrisüsteemi juhtimise taset. Varustuskindluse aruande eesmärgiks on anda avalikkusele ja energiapoliitika kujundajatele informatiivne ülevaade Eesti elektrivarustuskindluse hetkeolukorrast ja tulevikuperspektiividest aastani 2025.

Eleringile on praeguseks teada antud järgmiste tootmisvõimsuste lisandumistest:

•                 2011 VKG Põhja elektrijaamas +30 MW

•                 2011 Pärnu koostootmisjaamas + 28 MW                •                 2013 Elering avariireservjaama esimene plokk EJ +100 MW•                 2013 Enefit OÜ õlitehas +38 MW•                 2014–16 Elering avariireservjaama teine plokk EJ +150 MW•                 2015–17 Narva EJ uued plokid võimsusega +2x275 MW

Samal ajal planeeritakse ka tootmisvõimsuste vähendamist järgmises mahus:

•                 Alates 2008 Iru esimese ploki konserveerimine, -62 MW•                 2009–11 Balti elektrijaamas kahe ploki konserveerimine, -302 MW•                 2011 Ahtme CHP sulgemine, -24 MW•                 2010–15 Narva EJ kuni nelja plokil DeSOx/DeNOx, -22 MW (võimsuse vähenemine seoses omatarbe suurenemisega)•                 2016 Narva EJ kuue ploki seiskamine.