Autor: Kadri Paas • 4. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kahtlemata on tegu valdkonna ülekuldamisega tarbija ja konkurentsivõime arvelt ning subsiidiume tuleks poole võrra kärpida. Nende määramine 2007. aasta kevadel oli  parlamendi poolt häbiväärne," on Ligi nördinud.

"Tuulejaamade kasutamisel on võrgupiirangud, mistõttu kõiki projekte niikuinii ei realiseerita. Olemasolevad võivad kurta oma ootuste õiguspärasuse teemal, ent ka tarbijal on õigused ning mitte kõik rumalused ei saa olla igavesed," ähvardab minister. 

"Ma ei riskiks väita, et subsideerimise täielik lõpetamine arukas oleks. Loodud tootmisressurss tuleks siiski rakendada ja Euroopa kliima ja energiapoliitika näeb taastuvenergeetikale eesmärgid, mida oleme tunnistanud," lisas Ligi.

Neljapäevasele valitsuse kabinetiistungile oli teiste seas kutsutud ka konkurentsiameti esindajad, kel valmib algaval nädalal raport taastuvenergia subsiidumite ja nende reaalse vajalikkuse ja analüüs.

Postimees kirjutas, et vaheraportist, mida valitsuskabinetis tutvustati, selgus, et hüdroelektrijaamad ja puitu energiatootmiseks kasutavad elektrijaamad saaksid edukalt ka ilma riigipoolse dotatsioonita hakkama.

Sel aastal kulub taastuvenergia subsiidiumiteks ligikaudu miljard krooni.