Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Insener: säästupirn on hõõglambist kehvem
Euroopa Liidu poolt kiidetud säästupirnid on senikasutatud hõõglampidest kehvemad üsna mitmel põhjusel, ütles TTÜ füüsikainstituudi insener Veljo Sinivee.
"Neid on mõttekas kasutada siis, kui nad põlevad pidevalt,“ rääkis Sinivee portaalile Delfi. „WC ja vannituba, kus inimesed kustutavad tuld ära, sinna nad absoluutselt ei sobi - seal nad põlevad väga kähku läbi.“
Teine halb asi on see, et odavama otsa säästupirnid on piklikud ja kui selline pirn panna näiteks hõõglambile mõeldud laualampi, hakkab väljaulatuv piklik ots segama vaatamist ja pimestab.
Sinivee lisas, et säästulambid on ka LED-lampidega võrreldes tunduvalt viletsamad asjad.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.