Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ukraina nõuab Venemaalt odavamat gaasi
Vaatamata viis kuud tagasi kokkulepitud hinnaalandusele teatas Ukraina valitsus täna, et soovib Venemaa maagaasi importida madalama hinnaga.
Venemaa riigi kontrolli all olev Gazprom keeldus esialgsetest kommentaaridest, mistõttu jääb selgusetuks, kuidas venelased vastavad ukrainlaste nõudmistele ning kas ees võib oodata järjekordne energiatüli, vahendab Financial Times.
Ukraina peaministri Mykola Azarovi kommentaarid võivad taas avada haava, mis oli juba kinni kasvanud. Aprillis suutsid ukrainlased vastse presidendi Viktor Janukovitši juhtimisel kindlustada 30-protsendilise hinnaalanduse imporditavale maagaasi, millele oli eelnenud mitu aastat järske hinnakallinemisi.
Vastutasuks sai Moskva 25-aasta üürilepingu pikenduse Krimmis asuva Sevastopoli sadamale, mis on riigi Musta mere laevastiku kodusadamaks. Analüütikud nägid tehingus suuremat garantiid, et gaasitarne katkestused tuleval talvel probleemiks ei osutu.
"Me oleme enda sihiks võtnud selle äärmiselt ebasoosiva kokkuleppe ülevaatamise Venemaa Föderatsiooniga ning üritame enda venelastest partnereid selle muutmise vajalikkuses veenda," teatas peaminister Azarov kolmapäeval.
Praeguse valitsuse sõnul vajab 2009. aastal koostatud hinnavalem tõsist ülevaatamist. Azarovi sõnul on maagaasi hind tõusnud 25 dollarit tuhande kuupmeetri kohta igas kvartalis, mis võib kiiresti ära süüa 100 dollarilise soodustuse tuhande kuupmeetri kohta, mis lepiti kokku aprillis.
Hetkel on veel selgusetu, mis präänikut suudab Kiiev Moskvale pakkuda, et garanteerida uus soodustus. Kreml on ammu sihtinud Ukraina gaasiliinide süsteemi, kutsudes see aasta ukrainlasi üles ühendama enda gaasitorud nagu seda oli Nõukogude ajal.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele