Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tulevikutehingud meelitasid Eesti Panga elektribörsile
Eesti Pank otsustas elektrienergiat börsilt osta, kuna keskpank saab sealt elektrit reaalse turuhinnaga ning 2011. aastast on võimalik hinnatippe tulevikutehingutega maandada, rääkis Äripäevale Eesti Panga haldusosakonna juhataja Tarvo Seenmaa.
"Lisaks sisaldas pikaajalise elektriostu lepingu sõlmimiseks küsitud indikatiivne pakkumine märgatavat elektrihinna tõusu. Ilmselt oli pakkuja arvestanud fikseeritud hinna sisse kõik võimalikud riskid," märkis haldusjuht.
Seenmaa ütles, et Eesti Pank ostab börsilt elektrit vahendaja kaudu, mis leiti konkursiga. "Valisime soodsaima pakkumise teinud Nordic Power Management OÜ," lausus ta.
"Kui peaks selguma, et Eesti Pangale börsilt energiaost siiski ei sobi, saame alati kuulutada välja riigihanke fikseeritud hinnaga tarnija leidmiseks. Senine lühike kogemus aga näitab, et börsilt elektrienergia ostmine on olnud majanduslikult kasulikum. Täpsemaid järeldusi saab siiski teha aasta möödudes," ütles Seenmaa.
Ta tõdes, et Eesti Panga peamiseks eesmärgiks elektribörsile minekul oli asjaolu, et nende maja tarbimine ületab seaduses sätestatud 2 GWh piiri ja börsihinnaga loodeti kuludes kokku hoida, mitte ahvatlev võimalus elektrienergia tulevikutehingutega spekuleerida.
Seotud lood
Nord Pool Spoti tegevjuht Mikael Lundin ütles tänasel pressikonverentsil, et Estlinki hinnapiirkond alustas edukalt.
Eleringi juht Taavi Veskimägi kinnitas sel nädalal, et elektriturg läks lahti vähem kui Euroopa Komisjonile lubatud 35% ulatuses.
Elektri börsihind Eesti turupiirkonnas langes eelmisel nädalal keskmiselt 13,7 protsendi võrra, 35,4 euroni megavatt-tunni eest.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.
Enimloetud
1
3
6
Kunila: tuleb teha kõik selle nimel, et läheks paremini
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Esimesed kuud on olnud intensiivsed: esimeses kvartalis ei realiseerunud kahjuks ka mitme suurema kliendi müügiprognoosid
Nõuanded tavatööstusele kaitsevaldkonda sisenemiseks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele
