Latvenergo on Läti valitsuse järel riigi teine rahvusvaheline laenaja, mistõttu võiv juhtkonna vahistamine tähendada krediidireitingute alandamist ja laenuandjate paanikat.
Latvenergo võlakoormust hinnatakse 1 miljardile eurole, kuid ettevõte annab vaid 4% Läti SKPst, vahendas portaal rus.db.lv ajalehte Neatkariga Rita Avize.
Suurima riigiettevõtte juhtide massiline arreteerimine on Euroopas erakordne sündmus, mis viib momentaalselt reputatsiooni kaotamisele ja närvilisusele rahvusvahelistel finantsturgudel. Veel hirmsamaks peetakse aga absoluutset informatsioonilist vaakumit, sest isegi majandusminister on väitnud, et ei tea arreteerimise sügavamaid põhjusi.
Laenuandjaid on vallanud hirm ja nad on asunud suurtele Läti ettevõtetele antud laene kindlustama, mis alandab riigi krediidireitingut.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Latvenergo aktsiate valitseja Läti Vabariigi Majandusministeerium kinnitab, et ettevõtte äritegevus sujub tõrgeteta ning Latvenergo igapäevategevus jätkub tavakorras.
Latvenergo aktsionäride erakorralisel koosolekul määrati täna firma uueks juhiks Uldis Bariss, kes täitis siiani juhi asetäitja kohustusi, vahendas rus.db.lv.
22. juunil toimub Latvenergo aktsionäride erakorraline koosolek, et ettevõtte juht Karlis Mikelsons ja asepresident Aigar Melko ametist vabastada, kirjutas Bizness&Baltija.
Pole välistatud, et Latvenergo juhtkonna arreteerimise taha peidetakse ettevõtte privatiseerimise katset, kirjutas ajaleht Dienas Bizness.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.