Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Snus otsib seaduslikku teed eurooplaste suhu
Rootsi otsib võimalusi, kuidas panna Euroopa Liit loobuma huuletubaka müügikeelust. Lobistamise õnnestumisele Brüsseli võimukoridorides hoiavad pöialt ka mõned sealsed eestlased.
Stockholmi kesklinna büroohoone. Lipsustatud ärimees istub koosolekuruumi poleeritud laua taga ja annab ajakirjanikule intervjuud. Ühtäkki vaikib ta poole lause pealt, võtab taskust ümmarguse karbi, urgitseb sealt väikse neljakandilise kotikese ja libistab selle kiire liigutusega ülahuule alla. Ärimees jätkab seejärel sujuvalt vestlust ja kuigi ülahuul on tal kergelt ”paistes”, ei paista see rääkimist segavat.
Sellised situatsioonid Rootsis võivad tekitada kummastust vaid sissesõitnute ja eelkõige eurooplaste seas. Nimelt pole üheski teises Euroopa Liidu riigis lubatud müüa huuletubakat ehk snus’i, mida aga Rootsis on valmistatud ja tarbitud aastasadu.
Pilt snus’i tarbijatest võib mujal Euroopas tavapäraseks muutuda aga siis, kui rootslastel õnnestub viimasel ajal aktiviseerunud lobistamine euroliidu võimukoridorides ja müük seadustatakse ka teistes liikmesmaades.
Kuigi pea 20 aastat ELis kestnud keelu kaotamise vastu on olnud ka Rootsi eelmised valitsused, on selle teema oma eriliseks südameasjaks võitnud praeguse peaministri Frederik Reinfeldti parteikaaslane, Roosi kaubandusminister Ewa Björling.
“Minu meelest on see keeld ebaproportsionaalne ja diskrimineeriv,” ütleb Björling. “Rootsi snus’i keelustamist ELi sisesel turul ei ole kaupade vaba liikumise vaatenurgast piisavalt läbi mõeldud.”
Björling on võtnud snus’i-teemal sõna rahvusvahelises meedias ning jaanuaris kirjutas ta tollasele ELi kaubandusvolinikule Charlie McCreevyle kirja, et uurida selles küsimuses voliniku seisukohta.
Vastust ta ei saanud ning praeguseks on samal ametikohal juba uus inimene, Michel Barnier. Björling kohtub Barnieriga lähiajal ning lubab siis ka snus’i-teema uuesti üles võtta.
Eeltingimus ELi astumiseks Snus'i keelu vastu võitlemine ja ise selle avalik tarbimine on Rootsi poliitiku jaoks hea viis hääli koguda, sest 9miljonilise elanikkonnaga Rootsis ammutab igapäevaselt oma nikotiinivajaduse sellest tubakatootest terve Eesti jagu inimesi.
Mitmed Rootsi poliitikud on snusi teema oma valimisvankri ette rakendanud. Näiteks Björlinguga koos Moderaatide parteisse kuuluv Rootsi europarlamendi saadik Cristofer Fjellner on pälvinud rahvusvahelise meedia ja ka Rootsi valijate tähelepanu sellega, et müüb huuletubakat protesti märgiks Brüsselis otse oma kabinetist.
Rootslased usuvad, et neil oleks 1995. aastal Euroopa Liidugagi liitumata jäänud, kui EL oleks tahtnud nende paarisaja aasta vanusele snus'i tarbimise traditsioonile kriipsu peale tõmmata. Kuningriigi euroreferendum oli tasavägine ning usutakse, et ei snus’ile oleks toonud ka ei liidule.
Hetkel kuum
ELis on snus keelatud juba 1992. aastast, kui see otsus tehti tuginedes maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO raportile, mis väitis, et snusi tarbimine tekitab vähki.
Ohutum kui suitsetamine Samas on nii Rootsis kui ka mujal aastate jooksul korraldatud uuringuid, mis kinnitavad, et snus tekitab suitsetamisest tunduvalt väiksema tõenäosusega erinevaid tubakatoodetega seotud vähivorme. Kuna sisse ei hingata põletamisprotsessiga kaasnevaid ühendeid, ei ole sellel mõju hingamisteedele.
Eurokomisjoni terviseriskide komitee SCENIHR kahe aasta taguse raporti järgi on huuletubaka eelistamisel ka positiivne mõju Rootsi rahva tervisele: Rootsi meeste seas on ELis kõige vähem kopsuvähki haigestunuid. Samas tekitab uuringu järgi snus samamoodi sõltuvust nagu suitsetamine ning suitsetamise mahajätmise abivahendina ei ole see tõhus. Kuigi Rootsi arstid snus’i just suitsetamisest loobumiseks soovitavad.
Snus’i keelu kõrval on ELis lubatud suitsetatavad ja näritavad tubakatooted. “Meie koduturule võivad teiste riikide tubakatootjad eksportida sigarette, aga meie ei saa nende riikidesse eksportida snus’i,” kirjeldab olukorda Patrik Hildingsson, Rootsi suurima snus’i-tootja Swedish Matchi kõneisik ELi küsimustes.
Seejuures ajab rootslastel harja punaseks asjaolu, et keeld ei laiene Aasia ja Aafrika tüüpi snus'i-laadsetele toodetele, mida võib Hildingssoni sõnul ka Brüsselis iga nurga pealt osta, kuid mille koostisosi pole kontrollitud.
Seejuures on Swedish Match oma toodete kvaliteedis vägagi kindel. See on lubanud ettevõttel teha ELile ettepaneku, et snus’i ei hakataks legaliseerima niisama, vaid vastavalt kvaliteedile. “Me saame aru, et tubakatoodete tarbimine on vastuoluline ja tarbijat tuleb kaitsta. Me paneme seadusandjatele ette, et keelustada tuleks tubaka-spetsiifilised ja teised ohtlikud koostisained, mitte snus’i ennast. See tähendab, et kui su tooted ei vasta nende standarditele, ei ole see lubatud,” ütleb Hildingsson.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele