Autor: Indrek Kald • 6. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pöördumine, millele on alla kirjutanud ligi 700 inimest, saadeti Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadile, Euroopa Keskkonnaagentuurile, Rahvusvahelisele Looduskaitseliidule (IUCN) ning ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) Euroopa regiooni osakonnale.

"Senised pöördumised järelvalvet teostavate ametkondade poole pole andnud mitte mingisuguseid tulemusi," nentis kohalike elanike esindaja Svetlana Heino. "Meile teadaolevat leiavad Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tootmisettevõttes aset ulatuslikud keskkonnaalased rikkumised. Oleme veendunud, et need rikkumised on olnud kontrollimatud pika aja jooksul, ning nendega kaasnevad suured keskkonnaalased riskid, mis mõjutavad otseselt kohalike elanike tervist nii praegu kui ka tulevikus," rääkis ta.

Kõige olulisemaks rikkumiseks, mida kohalikud kogevad iga päev on õhureostus, märkis Heino. Kiviõli Keemiatööstuses toimub pidevalt tolmu, tuha ja heitgaaside maksimaalselt lubatud kontsentratsioonide mitmekordne ületamine, tööstuse katlamajast väljuv suits on pea kogu aeg tumemusta värvi ja spetsiifilise lämmatava lõhnaga, kinnitas ta.

Heino ütlusel annab see tunnistust, et kasutatavad põlevkivi töötlemise ja põletamise tehnoloogiad on ebatäiuslikud ning et põletatakse aineid, mille käitlemine sellisel moel pole lubatud, samuti ei läbi atmosfääri väljaheidetavad gaasid puhastamisprotseduuri.

Kiviõli Keemiatööstuses viiakse nii poolkoksi prügilasse kui ka Põhja-Kiviõli karjääri ja peidetakse aukudesse ohtlikke kemikaale ning tööstusjäätmeid, rääkis Heino. "Sisuliselt on tegemist viitsütikuga pommiga, mis võib tulevikus omada ettearvamatuid tagajärgi," viitas ta reo- ja sademevete juhtimisele pinnasesse, kus need satuvad põhjavette ja sealtkaudu kaevudesse.

26. märtsil Kiviõli ajalehes Meie Reede ilmunud artiklis tunnistas probleemi olemasolu Kiviõli Keemiatööstuse uus tegevdirektor Robert Karpelin, kelle sõnul katlamaja korstnast tõusev must suits on läinud aastate pärandus endistelt peremeestelt. "Mustast suitsust lahtisaamine on tehniliselt keeruline probleem, mis nõuab kogu põlevkivi ümbertöötamise tehnilise tsükli rekonstrueerimist," kirjutas ta.

Svetlana Heino sõnul pole arusaadav, miks tehase juht süüdistab probleemi olemasolus endisi omanikke, kui praeguste peremeeste käes on tehas töötanud juba 11 aastat. "Kui vaadata piirkonna teisi sarnaseid ettevõtteid, nagu VKG või Eesti Energia Õlitööstus, siis nende korstnatest tuleb läbipaistvat auru," kommenteerib ta.

Põhja-Kiviõli karjääris toimuvate võimalike keskkonnaalaste rikkumiste kohta on saadud hinnangud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori ja akadeemiku Arvo Otsa ning Läti Ülikooli professori Valdis Seglinši poolt. Nimetatud hinnangutest nähtub, et kaevandamine toimub vastuolus Euroopa Liidu poolt kehtestatud direktiividega ning sellega võivad kaasneda pöördumatud keskkonna reostused.

Svetlana Heino sõnul paluvad euroliidule ja rahvusvahelistele institutsioonidele saadetud pöördumisele allakirjutanud korraldada sõltumatu ekspertiis Kiviõli Keemiatööstusele ning tagada järelvalve alustatud menetluste üle. Tema sõnul on elanikud sama avaldusega pöördunud ka riigikogu keskkonnakomisjoni, keskkonn- ning majandusministri poole, aga tulemusi pole.