Eesti Energia tellimusel ehitatav Baltimaade esimene jäätmepõletusplokk maksab 1,5 miljardit krooni ja valmib 2012. aastal.
Eesti Energia ja Prantsuse ettevõtte Constructions Industrialles De La Mediterranee (CNIM) poolt täna sõlmitud ehituslepingu kohaselt algavad olemasoleva Iru elektrijaama laiendusena rajatava uue energiaploki ehitustööd tänavu suvel.
N-ö võtmed kätte ehituslepingu järgi rajatava elektrit ja soojust tootva energiaploki maksumus on ca 1,5 miljardit krooni. Uues plokis saab aastas ära põletada kuni 220 000 tonni Eestis liigiti kogumise järel üle jäävaid olmejäätmeid ning ehitus- ja tööstusprahti.
"Kuigi prügist saadav energia on võrreldav põlevkivi omaga, kuhjatakse täna suur osa jäätmetest lihtsalt prügimäele. Iru jäätmepõletusplokis saame juba kahe aasta pärast ning esimesena Baltimaades taaskasutusse võtta olulises koguses Eestis igapäevaselt tekkivaid jäätmeid," sõnas Eesti Energia juht Sandor Liive.
"See säästab oluliselt meie loodust ning samas pakub võimalust toota elektrit ja soojust kodumaist päritolu stabiilse hinnaga kütusest. Nii saab ka meie poolt pakutav prügi vastuvõtutasu olema soodsam kui prügilatel ning soojuse hind stabiilsem ja soodsam, kui gaasist või biomassist soojuse tootmisel," rääkis Liive.
CNIMi juhatuse liikme Stefano Costa sõnul hakkab heidete kontroll põhinema kõrgeimatel standarditel ning on loodud tagama madalamat heitetaset kui Euroopa õigusruumis üldiselt ette nähakse.
Uue koostootmisploki soojuse tootmise võimsus on 50 MW ja elektri tootmise võimsus 17 MW ning see hakkab täiendama olemasoleva Iru elektrijaama tootmisvõimsusi (648 MW soojust ja 190 MW elektrit).
Tänapäevastes enim kommertskasutuses olevates jäätmete masspõletusseadmetes muundatakse ca 85% jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks. Iru energiaplokiga samal tehnoloogial jäätmepõletusplokk valmib peagi ka põhjanaabrite pealinnas Helsingis, enimkasutatud on see ka Rootsis ja Taanis ning kokku on Euroopas taolisi üle 400.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Jätkusuutlik metsamajandus on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.