”2009. aasta suurimaks saavutuseks võib pidada seda, et hoolimata private label toodete jõudsast pealetungist tuli suurim kasv eelkõige enda kaubamärkide ekspordist,” rõõmustas Noppel. ”Kui 2008. aastal eksportisime eelkõige kettide tellimusel valmistatud private label tooteid, siis nüüd on võimalik suuresti tänu EASi toele nii Lätist kui ka Leedust Farmi kodujuustu, küpsetisi, jogurtit, Farmi Basic jogurti- ja vadakujooki osta.”
Maagi turud jäid 2009. aastal samaks, endiselt on ettevõtte suurimad välispartnerid Lätis ja Leedus. ”Koduturul saime 2009. aastal kodumaise toorjuustu turuliidriks. Samuti parandasime positsioone jogurti, kohupiimakreemide jt tootegruppides,” kirjeldas Noppel muutusi.
Möödunud aastal investeeris Maag Piimatööstus peamiselt seadmetesse, kuhu kulus ligikaudu 21 miljonit krooni.
Noppeli sõnul on toorpiima ostuhind alates möödunud aasta augustist pidevalt tõusnud, ainuüksi viimase kvartali jooksul tõusis toorpiima hind viiendiku. ”Aastal 2009 langes toodangu keskmine väljamüügihind ligi kolmandiku,” rääkis ta. ”Hetkeolukorras pole näha, et tööstuse väljamüügihinnad hakkavad niipea toorpiima hinnale järgi jõudma, kuna kaubandus ootab jätkuvalt väga atraktiivseid kampaaniaid, mis teadupärast ettevõtte väljamüügihindu ning toodangu mahtu oluliselt mõjutavad.”
Noppel ütles, et 2010. aasta kujuneb Maagile oluliselt keerulisemaks kui eelmine. ”Kardetavasti on suurim muutus just kasumlikkuses - inimesed eelistavad järjest rohkem private label tooteid ning madal ostujõud ei võimalda lisaväärtusega tooteid nagu kohukesi, jogurtit jms osta,” sõnas ta ja prognoosis, ”meie tooteportfellis suureneb ilmselt linnapiimatoodete osakaal.”
Seotud lood
Ehkki Valio Eesti suutis mullu tootmismahtu 8% kasvatada, langes ettevõtte käive 2008. aastaga võrreldes 14%, rääkis Valio Eesti tegevdirektor Kari Finska.
Põltsamaa Meierei Juustutööstus suurendas 2009. aastal tootmist võrreldes 2008. aastaga 20% - 2950 tonnilt 3550 tonnile, rääkis Äripäevale Estover OÜ tegevjuht Kai Rimmel. Kuidas muutusid ettevõtte käive ja kasum, ta ei täpsustanud.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.