Partsi sõnul on riik nii ministeeriumi kui EASi kaudu suurinvestoriga edaspidigi pidevas kontaktis, et hoida näiteks silma peal võimalikel logistikaprobleemidel, kui 4G-tooteid Eestist maailmaturgudele transportima halatakse. "Selliste investeerijate eest tuleb nii ministeeriumi kui EASi poolt hoolitseda, et nad saaks nii positiivseid kui probleemseid kohti arutada," lisas ta.
Ka Ericsson Eesti ASi juht Veiko Sepp ütles, et suuri muresid neil ministrile kurta ei olnud. Samas möönis ta, et neljanda põlvkonna mobiilsideseadmete tootmise ajaks peab valmis olema ka Eesti logistikapool, et toodangut üle maailma laiali vedada.
Sepp kinnitas, et Ericsson on avatud sellistele tarkvarateenuste tegijatele, kellel on mõni oma nišš, mis haakub Ericssoni klientide vajadustega, näiteks 4G-võrgule mõeldud lahendustega. "Kui see kobinatsioon sobib, siis on vägagi võimalik läbi Ericssoni 175 müügiorganisatsiooni uutele turgudele minna,“ ütles suurfirma Eesti haru juht.
Sepp lisas, et paljulubavate tulevikuprojektide osas on Eesti päris hästi kaardil. "Meil on riigi ja operaatorite vaheline koostööprojekt koondnimetuse all EstWin. Lairiba (optiliste kaablite – toim) võrgu väljaehitamist just maarajoonidesse hakatakse kohe-kohe ellu viima ja see võimaldab neid teenuseid võtta kasutusele ka mujal kui linnades," rääkis ta.
Ericsson on praegu ette valmistamas dokumentatsiooni EASi tehnoloogiainvesteeringute programmile, kust nad taotlevadki tuge neljanda põlvkonna seadmete tootmisliinide rajamiseks Tallinna tehasesse. Paberid esitatakse EASile lähinädalail. "Loodetavasti tehakse otsus kiiresti ja me saame tootmisliinidele ka riigipoolse toetuse," lisas Sepp.
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.