Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puusaag: ekspordi vähenemine 8% kehvemast kehvem
Novembris ekspordi vähenemine vaid 8% võrra on langemine niigi üsna madalast baasist ja rõõmustada ei ole justkui millegi üle, märkis Krimelte juht Jaan Puusaag.
"Kriis eksporditurgudel ei alanud eelmise aasta esimesest jaanuarist. Eelmise aasta teine pool algas juba üleüldine langustrend, mis kulmineerus viimases kvartalis. Seega on võrdluseks juba oluliselt madalam baas," kommenteeris Puusaag ekspordi languse pidurdumist mullu novembris.
"Kui laias laastus võib väita, et eksport vähenes novembris vaid 8%, siis on see langemine niigi juba üsna madalast baasist ja rõõmustada ei ole justkui millegi üle," tõdes ettevõtja ja lisas, et kui eelmise aasta tulemus oli kehv, siis nüüd on 8% juba kehvem kui kehvasti.
"Meie 2009. aasta eksport novembris ületas 2008. aasta eksporti. Krimelte näitas novembris eelmise aastaga võrreldes 57% ja Wolf Grupp tervikune 53% käibekasvu," rääkis ettevõtte juht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Puusaagi sõnul kasvas eelmisel aastal eksport kõikidesse Skandinaavia riikidesse. Ülejäänud piirkondadesse eksport kahjuks vähenes.
Ettevõtja lisas, et Krimelte hakkas uuele turule Brasiiliasse eksportima alles aasta viimases kvartalis, seetõttu ei saa neid tulemusi veel varasemate perioodidega võrrelda.
Kui 2009. aasta jaanuarist oktoobrini vähenes eksport kuus eelmise aasta vastava kuuga võrreldes keskmiselt 26% ja import 36%, siis novembris vähenes eksport vaid 8% (0,8 miljardit krooni) ning import 21% (2,7 miljardit krooni), teatas täna statistikaamet.
Ekspordi languse aeglustumine on numbriliselt kena, kuid näitab põhimõtteliselt seda, et majanduskriisi algusest sai aasta täis, lausus statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse analüütik Riina Kerner.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.