Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Biogaasiühing sõdib Iru masspõletusjaama vastu
Irusse kavandatava jäätmete masspõletamise asemel tuleks eelistada piirkondlikku jäätmekäitlust ja biogaasijaamasid, teatas Eesti Biogaasi Assotsiatsioon (EBA).
Põhjus on lihtne: nõnda saab prügist rohkem kasu, samuti tekib ja säilib turul konkurents, millest võidavad nii Eesti elanikud kui riik.
EBA hinnangul loob biogaasi tootmine maapiirkondadesse töökohti ja võimaldab kohaliku energiatootmise teket. Eestis on viimastel aastatel tehtud biogaasi vallas mitmeid uuringuid ja investeeringuid.
EBA juhatuse liige Christoph Hamkens märkis, et jäätmete masspõletamine surub kaasaegsete biogaasijaamade arendajad nurka, sest mitme jäätmekäitlussüsteemi ülalpidamiseks napib Eestis prügi. Selle asemel, et osta sisse prügi põletavat kõrgtehnoloogilist hiiglast, võiksid maapiirkondadesse rajatavad biogaasijaamad aidata oluliselt kaasa Eesti majanduskasvu taastumisele, lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
EBA liikmed on viimastel aastatel teinud tihedat koostööd Eesti Energia taastuvenergia osakonnaga, et arendada Eesti tingimustele sobivat biogaasi tootmist. Ehkki EBA oli arvestanud võimalusega, et Eesti Energia võib biogaasijaamade edasisest arendamisest loobuda, on energiahiiu otsus masspõletusjaama kasuks väga halb üllatus, kuna ettevõte tegi oma varasema suunaga võrreldes sisulise kannapöörde.
Tänavu mais asutatud 12-liikmeline EBA on täiesti vastu Tallinna piirkonda keskse prügipõletusjaama planeerimisele, sest see raskendaks moodsate biogaasijaamade arengut Eestis, seisis assotsiatsiooni teates.
Jäätmeveofirma Veolia juhi Argo Luude sõnul laseb Eesti Energia Iru masspõletusjaama ehitusega raha tuulde, mis sunnib riiki jaama elushoidmiseks seadusandlikke piiranguid kehtestama. Kokkuvõttes viib see hinnatõusule.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles, et Iru masspõletusjaam peab soojuse hinna konkurentsiametiga kooskõlastama, kuid kehv investeering oleks ennekõike ettevõtte enda probleem.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.