Alates järgmise aasta 1. märtsist tõusevad Eesti Energia Jaotusvõrgu võrgutasud 1,5 protsenti, mis tähendab elektriarve suurenemist keskmisele majapidamisele ca 2,3 krooni kuus.
Korraline võrgutasude muutus on kooskõlastatud konkurentsiametiga ning võtab arvesse Eesti Energia poolt mittejuhitavate kulude muutust, varasema perioodi inflatsiooni ja efektiivsuse kasvu. Võrgutasude muutmine toimub viitega ehk varasema perioodi reaalseid kulusid arvestades, teatas Eesti Energia.
Võrgutasude ja elektri hinna korrigeerimine toimub vastavalt konkurentsiametiga kokku lepitud hindade regulaarse indekseerimise metoodikale. Elektrihinna komponentide regulaarne indekseerimine toimub kaks korda aastas – jaanuariks vaadatakse üle elektrienergia hind ning märtsiks võrguteenuse hind. Elektri hind 1. jaanuarist 2010 ei muutu.
Eesti Energia andmetel koosneb elektri hind neljast komponendist, milleks on elektrienergia hind, taastuvenergia tasu, aktsiis ja võrguteenuse hind. Tuleva aasta 1. jaanuarist tõusevad riiklikult nii taastuvenergia tasu kui ka aktsiis. Kui võrguteenus kallineb 1. märtsist, siis 1. aprillist hakkab ligikaudu 200 suuremat tarbijat ostma elektrienergiat vabalt turult.
Võrgutasu on kulupõhine ja selle kehtestamisel arvestatakse ka tulevase perioodi investeeringuid. Keskmiseks majapidamiseks peab Eesti Energia tarbijat, kes kasutab umbes 7000 kWh elektrienergiat aastas ehk pisut alla 600 kWh kuus.
Seotud lood
Elektrienergia suurtarbijad andsid täna
Riigikogule üle kirja, milles palutakse elektrituru avamist üheksa kuu võrra
edasi lükata, kuna see võib elektri hinda kergitada kuni 40 protsenti, vahendas
ERR.
Detsembris Eleringi rooli istuv endine poliitik ja rahandusminister Taavi Veskimägi usub, et odavam Vene elekter sunnib tulevikus ka Eesti Energiat paremat hinda pakkuma. Järgneb intervjuu tulevase põhivõrguettevõtte Eleringi juhi Taavi Veskimägiga. Paljud ettevõtted täna ei tea, kelle poole peaks vaatama, kui soovitakse elektrit osta.
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.
Enimloetud
3
Kuidas tööstusettevõtet coachivalt juhtida?
Viimased uudised
Rekord Tallinnas: planeering venis 19 aastat
Hetkel kuum
Kuidas tööstusettevõtet coachivalt juhtida?
Meile lisandub 1,2 miljonit täiendavat kulu igal aastal
Tagasi Tööstusuudised esilehele