Euroliit: pole põhjust upitada Eesti CO2-plaane

Kohtuotsuste järgi peab Euroopa Komisjon tegema uued otsused Eesti ja Poola riikliku jaotuskava kohta. Sellepärast ei saa esialgselt teatatud riiklikke jaotuskavasid praeguste kohtuotsuste tulemusel vastuvõetavaks pidada.

„Kohus märkis veel, et komisjon peab kasutama kõige värskemat informatsiooni, selle hulka käib ka majanduslangus. Me valmistame ette otsust ning räägime praegu Poola ja Eesti ametivõimudega,“ ütles Delbeke. Komisjon ei ole veel otsustanud, kas edasi kaevata kohtuotsust või mitte, lisas ta.

Hirm, et kohtuotsus võib viia heitekvootidega ülevarustamiseni, kukutas 24. septembril süsinikdioksiidilubade hinna kolme kuu madalaimale tasemele 12,68 eurole.

Euroliit andis eelmisel kuul mõista, et Eestile ja Poolale määratud kvootide jaotuskavad võivad olla samad, mis juba varem otsustatud, sest majanduslangus on vähendanud elektrivajadust tööstuses. Komisjoni uued otsused põhineksid parimatel saadaolevatel andmetel. On ebatõenäoline, et direktiivi tingimustele vastav kvootide koguarv võiks oluliselt erinev olla. 2008. aasta heitgaasikogused Eestis ja Poolas vastavad suures osas sellistele kogustele, mis on ette nähtud komisjoni otsustes Eesti ja Poola jaotuskavade kohta, ning on sellepärast kooskõlas komisjoni tehtud hinnangutega, on teatas komisjon eelmisel kuul.

Keskkonnaministeeriumi askantsler Allan Gromovi sõnul on Eestil Euroopa Liiduga praegu kasvuhoonekvootide uue võimaliku jaotuse osas läbirääkimised käimas. "Loodetavasti on pilt natuke selgem järgmisel nädalal pärast järjekordset kohtumist Euroopa Komisjoniga. Seetõttu on praegu vara ennustada, mida need läbirääkimised endaga kaasa võivad tuua," ütles Gromov.

Euroopa Liidu emissioonilubade kauplemissüsteem sai alguse 2005. aastal ning on maailma suurim kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem.