Ettevõtte müügitulu oli 2008. aastal 154,3 miljonit krooni, millest eksport moodustas 72,4 miljonit krooni ehk 46,9% kogu müügist, kuid see jäi siiski 34,7% alla 2007. aasta käibele.
Jaotamata kasum 2008. aasta lõpu seisuga oli 38,2 miljonit krooni (2007. aastal 57,9 miljonit). Juhatus tegi aktsionäridele ettepaneku jätta kasum jaotamata.
Peamised ekspordisihtriigid on majandusaasta aruande põhjal Taani, Rootsi, Island, Jaapan, Norra, Läti, Inglismaa, Iirimaa, kuid kus kõige paremini läheb? "Kõige vähem on mõjutatud olukorrast Norra turg, mis on suhteliselt stabiilne ja Iirimaa turg jätkab ka päris ilusti,” rääkis Agasild.
Majanduslangusest räsitud Islandile praktiliselt enam ei müüda, kuigi varem oli see Viking Window jaoks arvestatav turg ning ka Lätti läheb suhteliselt vähe kaupa praegu, oli juht avameelne.
Toodete hinnad sihtturgudel on langenud umbes 20%, aga ka materjal on odavnenud, kuigi vähem, kuskil 10%-i ringis.
Viking Window tegeleb puidust akende, välis-, lükand- ja rõduuste tootmise ja müügiga, impordi ning ekspordiga.
Keskmiselt töötas möödunud aastal ettevõttes 130 inimest, tootmisega seotud töötajad neist 91. Viking Window tütarettevõte Viking Window SIA Lätis tegeleb emaettevõtte toodete müügiga.
Ettevõtte juhatus on kolmeliikmeline- juhatuse esimees Toomas Agasild ja liikmed Ilmar Iva ja Ragnar Nikkolo. Viking Window aktsionär on AS Mäo Invest, mille aktsionär omakorda on OÜ Felipe Holding. Viimase ainuomanik on juhatuse esimees Toomas Agasild.
Seotud lood
Fenster Ehitus OÜ teenis mullu 3 miljonit
krooni kahjumit ning ettevõtte käive kahanes aastaga 8%, selgus ettevõtte
majandusaasta aruandest.
Aknatootja Plasto möödunud aastal head
kasuminumbrit ei näidanud, oma osa oli selles ka tunduvalt kasvanud
ebatõenäoliselt laekuvatel nõuetel, ütles ettevõtte omanik Valeri Pärs.
Viljandi Aken ja Uks kasvatas möödunud
aastal nii käivet välisturgudel kui ka puhaskasumit 25% võrreldes aasta
varasemaga, ettevõtte juhi Rain Hüva sõnul on tegemist hea tulemusega.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.