Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks me räägime tuumajaama rajamisest Eestisse?
Teeme algatuseks kohe ühe asja selgeks.
Otsust tuumajaama rajamiseks Eestisse pole tehtud. Valitsuse poolt heaks
kiidetud energia- ja elektrimajanduse arengukavad viitavad vaid tuumaenergeetika
seadusandluse, kompetentside jms ettevalmistamise vajadusele, mida ei saa
käsitleda tuumajaama rajamise otsusena. Reaalsus on see, et Eesti ei ole täna
selliseks otsuseks ka valmis.
Miks me siis räägime tuumaenergeetika võimalikust kasutuselevõtust? Põhjus on lihtne. Eestit juba ligi 100 aastat teeninud põlevkivielektri aeg hakkab mööda saama. ELi kliimapoliitika nõuded, mis näevad ette CO2 emissiooni olulist piiramist, sunnivad kõiki elektritootjaid enda tootmisportfelli kriitilise pilguga üle vaatama. Põlevkivielektri osakaalu on juba asunud vähendama erinevad taastuvenergia projektid, kuid perspektiivis peame me mõtlema ka selle peale, mille arvel katab Eesti lähema paari-kolmekümne aasta pärast enda baaskoormuse alased vajadused.
Selles kontekstis pole mingit põhjust tuumaenergiat eirata. Tegemist on odava ja tänase tarbimise juures tuhandete aastate pikkuse kütusevaruga energiatootmise liigiga, mille rolli tulevikus ei saa alahinnata.
Lisaks kliimapoliitika arengule on meie regiooni elektrimajanduse tulevikku kõige enam mõjutavamaks nähtuseks elektriturgude avanemine. See nihutab esiplaanile konkurentsivõimega seonduvad küsimused. Tingituna CO2 hinna prognoositavast olulisest kasvust ei tundu põlevkivielektri kaardid perspektiivis kõige paremad.
Kui ELi kliimapoliitika osutub jätkusuutlikuks, siis ei tundu Eestis leiduvat kohta ka imporditava söe baasil töötavale söejaamale. Baaskoormust rahuldavast hüdroenergiast ei võimalda unistada Eesti piiratud veeolud. Maagaasi suuremahulist kasutamist ei soosi hiljutised energiasõjaelementidega seondunud nähtused. Tänaseid teadmisi arvesse võttes jäävad üle erinevad taastuvenergia projektid, tuumaenergia ja elektri import naabersüsteemidest. Need kõik on võrdselt võimalikud valikud ja parimaks lahenduseks oleks arvatavasti nende kombinatsioon ühel või teisel kujul.
Kuigi Eesti on enda elektrimajanduse arendamisel lähtunud põhimõttest, mille kohaselt kaetakse Eesti vajadused meie oma tootmisvõimsuste poolt, oleks turuavanemise tingimustes põhjust seda seisukohta veel kord kaaluda.
Põhjala riikidel on suure hüdro- ja tuumaenergia osakaalu tõttu oluline konkurentsieelis Balti riikide ees, mistõttu investeeringud elektritootmisesse peaksid meil olema eriti läbimõeldud. Taastuvenergia arendamine on prioriteetseks valdkonnaks terves maailmas, kuid tema häda seisneb tema kalliduses. Odavat tuule, päikse jms energiat pole olemas. Turukõlbulikuks muudavad taastuvenergia riigipoolsed toetused, mille maksavad kinni maksumaksjad. Seetõttu ei ole baaskoormuse katmine taastuvenergia arvel majanduslikult kõige otstarbekam.
Hetkel kuum
Ka tuumaenergeetikal on oma hädad. Viimase paarikümne aasta jooksul on maailmas ehitatud vähe tuumajaamasid. Enamik nendest, mida täna ehitatakse, on prototüübid. Prototüüpide ehitusega kaasnevad aga viivitused, suuremad kulud jms. Viited tuumatehnoloogia ohtlikkusele räägivad eelkõige asjatundmatusest. Tuhandete reaktoraastate pikkune opereerimiskogemus viitab pigem tehnoloogia ohutusele, asetades samas kõrgendatud nõuded töökultuurile ja -ohutusele.
Kokkuvõtteks. Kas Eestisse tuumajaam rajatakse või mitte, on täna vara öelda. Eesti Energia eesmärgiks on platvormi ehitamine, mis võimaldaks riigil langetada kaalutletud otsus tulevikus. Me ei kavatse siin mingil juhul anda järgi huvigruppide survele, kes väldivad erinevate energiatootmisviiside omavahelist võrdlemist ning soovivad langetada otsuseid, mis ei põhine faktidel, vaid usul.
Seotud lood
Saksamaa mõjuka mõttekoja Energy Watch
Group hiljutisest uuringust ilmnes, et tuumaenergiat mittepooldavad riigid on
taastuvenergia edendamisel saavutanud silmnähtavaid tulemusi. Riigid, kus pole
öeldud selget ei-d või toetatakse tuumaenergiat, on taastuvenergia
kasutuselevõtt takerdunud ja kordades väiksem.
Hiljuti võeti Riigikogus vastu
Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. Ühe olulise peatükina
käsitletakse arengukavas ka tuumaenergiat.
Eesti tuumajaama idee sai alguse ühest
mäletamisväärselt piinlikult mõttetust, majandusminister Edgar Savisaare ette
valmistatud Energiamajanduse Arengukavast - dokumendist, milles polnud sõnagi
tuumajaamast ja millele tagasi vaadates oli peaminister Andrus Ansip sunnitud
näo säilitamiseks tegema kiirvisiidi Leetu. Sellest saati on tuumajaama
teema olnud üks puuslik või miraaž.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Enimloetud
2
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
4
5
6
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele