Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jüri Mõis: Eesti on tuuline riik
Ettevõtja Jüri Mõisa sõnul on tuulikuäri
tegemiseks Eestis majanduslikud eeldused olemas, kuid päris ilma
subsideerimiseta on seda äri keerukas ajada.
Mõisa antud online-intervjuus märkis Äripäeva lugeja, et tema tuulikuäri puhul on selgelt näha, et tegemist on roheliste poolt Euroopas välja pressitud projektide ja rahadega. "Poliitilisel areenil koostatav eelarve on huvigruppide kokkulepe. Iga raha on kellegi poolt sisse pressitud. Kui arvate, et tuulikute arendusrahade taga on rohelised, siis kõik klapib," vastas Mõis.
Lugejad olid murelikud ka tuuleparkide mõjust tavainimeste elukvaliteedile. "Eks esteetika küsimused oleneb disainist ja toomismahtudest. Taani talumeestel on tavaline oma elekter ise toota – tuulega töötab väike tuulik ja vaikse ilma jaoks on tuuliku jalamil diiselgeneraator. Araabia pilvelõhkujate külge pannakse ka viimasel ajal tuulegeneraatoreid. Aga oma koduõuele ei taha keegi mingit suurtootmist, sealhulgas elektritootmist. Tänapäevane suur tuulegeneraator peab olema elumajast minimaalselt poole kilomeetri kaugusel," selgitas Mõis.
Tema sõnul on majanduslikud eeldused tuulikuäritegemiseks Eestis head. "Eesti on tuuline riik. Regionaalselt on Baltikumis kätte jõudnud sotsialismi aja ehitatud elektrijaamade sulgemise aeg. Laiemalt vaadates tasub tuulikutega tegeleda, sest maailm on otsustanud lähema 15 aasta jooksul naftapõhise energeetika tahaplaanile jätta, et vähendada tooraineriikidest tulenevaid poliitilisi riske," rääkis Mõis selle äri perspektiividest.
Mõis möönis, et tuuleenergia ilma subsideerimiseta on võimalik. Lihtsalt tuleb arvestada, et praegused vanad põlevkivi- ja tuumajaamad jms on ehitatud sotsialismi ajal ning saadud n-ö muidu kätte. "Elektri hind on sedavõrd madal, et Eesti Energial pole jäänud raha üle, et rajada vanade jaamade ekspluateerimisest teenitud tuluga nüüd uued elektrijaamad. Seetõttu vajab praegu justkui igasuguse uue elektrijaama ehitus otseseid või kaudseid subsiidiume," rääkis Mõis.
Ta nimetas põhiliseks keerukuseks tuuleenergeetikaga tegelemisel seda, et siinsel elektriturul on Eesti Energia monopoolses seisundis. "Puudub sõltumatu regulaator. Mis puutub planeeringutesse jne, siis kohalikele omavalitsustele ei saa midagi ette heita. Nemad peavadki otsustama, kuhu saab teha tuuleparki ja kuhu ei saa teha. Tulevik kuulub avamere tuuleparkidele. Meri ei kuulu ühelegi omavalitsusel, seega peaks merel tegutsema siseministeerium. Aga puudub seadus. Selge et riigiametnikud saavad tegutseda ainult seaduse järgi. Jääbki üle oodata seaduse valmimist," sõnas ta.
Mõisalt taheti ka teada, millist elektrihinda on vaja, et tema tuuleäri jõuaks nulli. "Muutujaid on liiga palju, et ühe numbriga vastata. Esiteks elektrihind Eestis, Lätis või Leedus või börsil? Teiseks kuidas muutuvad ostutingimused, st kas trahvitakse tuulevaikuste puhul ja kas ostetakse kogu toodang. Kolmandaks on häid ja halbu tuuleaastaid. Planeeritud kapitalitootluseks 10%," vastas suurettevõtja.
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
3
4
Viimased uudised
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele