Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestil endiselt huvi Ignalina tuumajaamas osalemise vastu
Eesti on endiselt huvitatud Ignalina
tuumajaama projektis osalemisest, kinnitas majandusminister Juhan Parts pärast
eilset kohtumist Vilniuses sealse uue valitsuse liikmetega, kirjutab
Postimees.
Juhan Parts kinnitas, et kuigi ajakirjandusest on läbi käinud sõnum, et üks Leedu erafirma on sõlminud Venemaalt elektri ostmise lepingu, pole Leedu valitsusel mingit huvi osaleda Kaliningradi tuumajaama projektis.
Elektri impordi kohta kolmandatest riikidest kehtib aga Partsi sõnul kõigis kolmes Balti riigis ühesugune käsitlus, mis ei luba turgu moonutada.
Akadeemik Endel Lippmaa kinnitas, et Eestil ei tohiks Leedu tuumajaamaga midagi tegemist olla. «See on läbikukkunud projekt, sellest ei tule enam midagi,» oli ta veendunud ja lisas, et Eestile on tuumajaama küll vaja, kuid see tuleks ehitada iseseisvalt, mitte koos kellegi teisega.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.