Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik annab tehnoloogiainvesteeringuteks 259 miljonit krooni
EASi juhatus kinnitas rahastamisotsused,
millega 49 kaasaegset tehnoloogiat kasutusele võtnud ettevõtet saab Euroopa
Regionaalarengu Fondist 259 miljonit krooni toetust.
Ettevõtetesse kaasaegse tehnoloogia soetamist toetava programmi kogumaht aastani 2013 on 600 miljonit krooni, teatas EAS. Sellist toetust saavad ettevõtted, kes suurendavad uue tehnoloogia kasutuselevõtuga hüppeliselt tööjõu tootlikkust, maksavad korralikku palka ning teenivad kasumit. Toetuse saamise eelduseks on ka hea ekspordipotentsiaal.
Eesti tööstussektori lisandväärtuse keskmine näitaja on Euroopa Liidu keskmisest 2,5 korda madalam. Eesti tööstuse lisandväärtus on seejuures Soome omast 3,5 korda madalam. Näiteks Soome metallitööstuse lisandväärtus töötaja kohta oli 2006. aastal 850 000, Eestis aga 250 000 krooni.
Esimesse toetuse taotlusvooru laekus 152 avaldust mahus 564 miljonit krooni. „Huvi oli tõesti väga suur. Võtame nendega, kes hindamise pingereas tahapoole jäid, kontakti ja arutame võimalikku taotlemist järgmisest voorust. Kavandame sõltumata toetuse taotlemisest pakkuda välisekspertide nõustamist ettevõtte arendamiseks,“ kommenteeris EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello.
Ehkki 20 toetatud ettevõtet tegutseb metalli- ja masinatööstuse valdkonnas, jagus toetust ka trükitööstusesse, plastitööstusesse ja keemiatööstussesse. Vaatamata turu üldisest madalseisust leidus isegi puidusektorid mitmeid efektiivseid nišiettevõtteid, kes toetuse kasumikriteeriumile vastasid ja toetust ka said.
Kõige suurem toetussumma läks ASile Sangla Turvas, kes saab Euroopa Regionaalarengu Fondist 26 miljonit krooni. Ettevõte plaanib järgmise kolme aastaga suurendada tootmise efektiivsust ligi 3 korda. Lisaks muudab uus tehnoloogia tootmist keskkonnasäästlikumaks ja suurendab ekspordikäivet.
Teiste toetuse saajate seas oli kõige enam Harju maakonna ettevõtteid - tervelt 26. Neile läks 259 miljonist kroonist 53%.
Toetuse saab ettevõtja kätte pärast omapoolsete maksete tegemist seadmete tarnijale. Omafinantseeringu suurus on sõltuvalt ettevõtte suurusest ja on 60-80%.
Seotud lood
Põlvamaal Himma külas lastemööblit tootva
ASi Suwem juhataja Kaido Mäesalu kinnitusel loobusid nad taotluse esitamisest
tehnoloogiainvesteeringute programmi finantseerimistingimuste tõttu.
Tartumaal Tõrvandis haagiseid ja treilereid
tootva ASi Respo Haagised tegevjuht Ain Antons ütles, et nad loodavad
tehnoloogiainvesteeringute programmis vajaliku omafinantseeringu hankida
pangast.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele