Lukjanovi hinnangul on eurojutud järjekordne poliitiline vangerdus, millega püütakse avalikkuse tähelepanu tegelikest probleemidest kõrvale juhtida: näe, vaat seal on õnn, päris lähedal, läheme üle eurole ja kõik saab korda.
"Meie majanduse suurim probleem on ekspordi puudumine, ja ma ei kujuta endale ette, mil moel ühe valuuta asendamine teisega meie tööstuse ellu ärataks," tunnistas Tartu ülikooli majandusprofessor Olev Paju. Tema hinnangul on eurole üleminek lihtsalt üks tehniline protsess, mis ei avalda ettevõtetele ega ka inimeste igapäevaelule mingitki märkimisväärset mõju.
Sama meelt oli Tartu ülikooli professor Janno Reiljan. "Astumine eurotsooni ei lahenda ühtki meie majanduse põhiprobleemi, mis põhinevad tarbimisel ja spekulatsioonil, ega ka probleeme tööstuses," ütles ta. "Ainuke asi, milles euro võib meid tulevikus aidata, ta võib meid päästa valuutakriisist," lisas majandusprofessor.
Eesti-Ameerika äriakadeemia majandusprofessor Vladimir Nemtšinov oli samuti veendunud, et euro pole mingi imerohi Eesti majandusprobleemide ravimiseks.
"See, kas meil on tulevikus kroon või euro, ei muuda peamist: riigil puudub selge arenguplaan. Ilma selleta pole minu meelest võimalik stabiilset ja positiivset majanduse arengut kindlustada," rääkis ta. "Aga kui poliitikud ei kujuta ette, kuhu ja kuidas peab majandus liikuma, loobivad nad ka meid küljelt küljele, mistõttu lööb mistahes kriis meid valusamalt kui teisi."
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.