Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Börsikommentaar: Saku erastajad teenisid ligi 12 000
Täna viimast päeva börsil kaubeldud
Saku Õlletehasel on 3385 aktsionäri.
Neist 2175 investorit omab 46 väärtpaberit, ilmselt on nad kõik soetanud väärtpaberid 1995. aastal toimunud erastamise teel.
Toona sai Saku Õlletehasest rahvakapitalismiettevõte, millel oli ligi 35 000 omanikku, igaühele 46 väärtpaberit, mille eest oli vaja tasuda 1150 EVPd. Kroonides tegi see tolleaegset kurssi arvesse võttes 195 krooni (4,25 krooni aktsia).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pärast seda, kui Carlsberg on aktsionäridelt väärtpaberid jõuga üle võtnud, saavad investorid 46 aktsia eest kokku 8926,76 krooni, mis teeb investeeringu kogutuluks 8731,76 krooni. Seega peavad õlletehase erastamisel osalenud investorid järgmisel aastal maksma 1833,67 krooni tulumaksu.
Tegelikult ei ole see muidugi kõik. Lisaks 245kroonisele hinnatõusule 11 aasta jooksul on ettevõte maksnud dividende kokku 72 krooni aktsia kohta, mis erastatud 46 aktsia kohta teeb kokku 3312 krooni. Seega on veidi alla 200kroonisest investeeringust saanud kümne aastaga pea 12 000 krooni. Tegemist üsna soliidse summaga.
Õlletehase kunagine juht Cardo Remmel lausus 2001. aastal Äripäevale, et ettevõte sattus börsile juhuse läbi. Investorite jaoks oli see hea juhus, sest tegemist on olnud hea dividenditootlusega ning viimasel langusfaasi taustal hea stabiilsuseg aktsiaga. Finantsturgudel nimetatakse selliseid aktsiaid lüpsilehmadeks.
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.