21. august 2008

Parts: suurim väljakutse on Põhjala ja Balti energiaturu reaalne loomine

Suurim väljakutse eelolevatel aastatel on Põhjala ja Balti riikide ühtse energiaturu reaalne loomine, et see turg tõesti toimima hakkaks, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts täna Tallinnas toimuvat Eesti Panga, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning USA mõttekoja Global Interdependence Center (GIC) korraldatud rahvusvaheliset konverentsi avades, mis keskendub Põhja- ja Baltimaade energiapoliitika teemadele.

Põhjala ja Balti energiaturgude paremaks toimimiseks ja energiajulgeoleku parandamiseks on esmalt vaja riikide vahel tihedamaid ühendusi. Kui Põhjala riigid on juba hästi omavahel ühendatud, siis Balti riikidel on täna Lääne turuga ühenduseks vaid Estlinki kaabel. See on käivitunud edukalt – enam kui 75% võimsusest on kasutuses. Arutatakse ühendusi ka Läti ja Rootsi ning Leedu ja Rootsi vahel. Olulisim on aga ühendus Leedu ja Poola vahel, ütles Parts.

„Ilma nende ühendusteta ei saa rääkida toimivast ELI energiaturust,“ ütles Parts, lisades, et ühenduste väljaehitamiseks on vaja nii poliitilist tahet kui investeeringu mõlemapoolset kasu.

Lisaks rõhutas Parts energia säästlikuma tarbimise vajadust. „Seal on veel suur potentsiaal“, ütles minister.

Senisest rohkem tuleb kasutada ka taastuvenergiat. Osa potentsiaali saab aga rakendada vaid tihedama koostööga. Näiteks tõi Parts tuulenergia tootmisvõimalused Eestis. Eesti turg on kogu selle potentsiaali jaoks liiga väike, koostöö võimaldaks seda paremini rakendada.

ELi energiapaketist johtuvalt tuleb lahendada eelkõige kaks küsimust. Kuidas vältida, et elektrienergiat ei hakata sisse ostma väljastpoolt ELi, kus heitmekvoodikulusid ei ole. Sellest sõltuvad investeerimisotsused. Põhjala riigid peaksid vältima energiasõltuvuse suurendamist kolmandatest riikidest ja tegema selle asemel tihendama koostööd. Venemaa on näidanud, et ei ole energiajulgeolekus usaldusväärne partner, ütles Parts.

Murekoht on Eestile seegi, kuidas ära hoida energiatootmise lõppemine fossiilsest toormest. ELi heitmekvootidega kauplemise süsteemi järgi oleks kõige optimaalsem sellise tootmise lõpetamine. Energiajulgeoleku seisukohast peaksid aga ka need tootmisvõimalused siiski säilima, ütles Parts. Nii tuleb leida võimalused ka nende energiainvesteeringute tootmiseks.

Jaga lugu
Toostusuudised.ee toetajad:
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077