Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: suurim väljakutse on Põhjala ja Balti energiaturu reaalne loomine
Suurim väljakutse eelolevatel aastatel on
Põhjala ja Balti riikide ühtse energiaturu reaalne loomine, et see turg tõesti
toimima hakkaks, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts täna
Tallinnas toimuvat Eesti Panga, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning
USA mõttekoja Global Interdependence Center (GIC) korraldatud rahvusvaheliset
konverentsi avades, mis keskendub Põhja- ja Baltimaade energiapoliitika
teemadele.
Põhjala ja Balti energiaturgude paremaks toimimiseks ja energiajulgeoleku parandamiseks on esmalt vaja riikide vahel tihedamaid ühendusi. Kui Põhjala riigid on juba hästi omavahel ühendatud, siis Balti riikidel on täna Lääne turuga ühenduseks vaid Estlinki kaabel. See on käivitunud edukalt – enam kui 75% võimsusest on kasutuses. Arutatakse ühendusi ka Läti ja Rootsi ning Leedu ja Rootsi vahel. Olulisim on aga ühendus Leedu ja Poola vahel, ütles Parts.
„Ilma nende ühendusteta ei saa rääkida toimivast ELI energiaturust,“ ütles Parts, lisades, et ühenduste väljaehitamiseks on vaja nii poliitilist tahet kui investeeringu mõlemapoolset kasu.
Lisaks rõhutas Parts energia säästlikuma tarbimise vajadust. „Seal on veel suur potentsiaal“, ütles minister.
Senisest rohkem tuleb kasutada ka taastuvenergiat. Osa potentsiaali saab aga rakendada vaid tihedama koostööga. Näiteks tõi Parts tuulenergia tootmisvõimalused Eestis. Eesti turg on kogu selle potentsiaali jaoks liiga väike, koostöö võimaldaks seda paremini rakendada.
ELi energiapaketist johtuvalt tuleb lahendada eelkõige kaks küsimust. Kuidas vältida, et elektrienergiat ei hakata sisse ostma väljastpoolt ELi, kus heitmekvoodikulusid ei ole. Sellest sõltuvad investeerimisotsused. Põhjala riigid peaksid vältima energiasõltuvuse suurendamist kolmandatest riikidest ja tegema selle asemel tihendama koostööd. Venemaa on näidanud, et ei ole energiajulgeolekus usaldusväärne partner, ütles Parts.
Murekoht on Eestile seegi, kuidas ära hoida energiatootmise lõppemine fossiilsest toormest. ELi heitmekvootidega kauplemise süsteemi järgi oleks kõige optimaalsem sellise tootmise lõpetamine. Energiajulgeoleku seisukohast peaksid aga ka need tootmisvõimalused siiski säilima, ütles Parts. Nii tuleb leida võimalused ka nende energiainvesteeringute tootmiseks.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele