Põllumajanduse registrite ja informatsiooni
amet (PRIA) pakub tänavu esmakordselt toetusraha maapiirkondade
põllumajandusettevõtjatele, kes soovivad omakasvatatud biomassist toota
bioenergiat ning kasutavad sellest vähemalt pool ära oma ettevõttes.
Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.3 alusel makstav investeeringutoetus toetab põllumajandusettevõtjate tootmise mitmekesistamist ja konkurentsivõime parandamist. Bioenergia – soojuse, elektri ja transpordikütuse - kasutamise edendamine annab panuse ka tõhusama energiaturu kujundamisse, suurendades taastuvatest energiaallikatest toodetava energia osatähtsust. Bioenergia kultuuride kasvatajad saavad toormele suurema tarnekindluse. Põllumeestel on biomassi võimalik toota ka ajutiselt kasutusest väljas oleval põllumaal (nt energiavõsa), teatas PRIA.
„Bioenergia tootmise toetus rakendub esmakordselt,“ nentis PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Mati Mõtte. „Toetus aitab rahastada investeeringuid selleks, et maaettevõtjad enda toodetud biomassist ise energiat toota ja seda ära kasutada saaksid. Eriti võib soovitada enda tarbeks bioenergia tootmist neile, kelle ettevõttes on energiatarve küllalt suur – näiteks aiandid ja laudad.“
Toetust makstakse 40-60% investeeringukõlbuliku kulu maksumusest, maksimaalselt 4,69 miljonit krooni ühe taotluse kohta programmperioodil. Toetust saab kasutada biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku hoone ehitamiseks, sinna juurde kuuluvate kommunikatsioonivõrkude ja teede ehitamiseks, elektriseadmete ostmiseks ja paigaldamiseks, energiavõsa rajamiseks, bioenergia tootmiseks vajalike seadmete soetamiseks ja paigaldamiseks jmt. Toetusraha eest võib osta ka istutusmaterjali istandike rajamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Bioenergia tootmise investeeringutoetust rahastab 75% ulatuses Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) ning 25% ulatuses Eesti riik. Käesoleva taotlusvooru eelarves on toetuste maksmiseks raha 69,6 mln krooni.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.