Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Turu-uuringud: kõige enam soositakse välistööjõuna ukrainlasi
Kõige enam on Turu-uuringute ASi andmetel
huvi välistööjõu vastu töötleval tööstusel ning kõige meelsamini värvataks
Eestisse tööle ukrainlasi.
Tööturuameti direktor Tiina Ormisson ütles „Välistööjõu vajaduse uuringust 2008“ rääkides, et kui kolm aastat tagasi oldi kõige enam huvitatud Venemaalt ja Soomest tulevast tööjõust, siis 2007. aasta tulemused näitasid, et neid on edestanud Ukraina.
Ormisson põhjendas tulemusi võimaliku väiksema keelebarjääriga, kuna Ukraina keel sarnaneb paljuski vene keelele. Teiseks põhjuseks on palk ehk Eestis pakutav palk jääb veel alla vanade Euroopa riikide palgale. Näitena tõi ta Slovakkia, kellel on Euroopa mastaabis väga suur tööpuudus, ometigi nad Eestisse ei tule, kuna siinne palk pole piisavalt konkurentsivõimeline.
Peale töötleva tööstuse on võõrtööjõu järele janunemas kinnisvara-, üürimis-, ja äriteenindus ning Ormissoni sõnul ka ehituses, vaatamata ehitusbuumi möödumisele.
Eelmisest uuringust on tööjõuturg ka sedavõrd muutunud, et kui 2005. aasta tulemustes kajastus just välisspetsialistide vajadus, siis nüüd ka puudus peamiselt oskustöölistest ja lihttöölistest. Samuti pooldatakse nüüd välistööjõu alalise töölepinguga tööle võtta erinevalt varasemaks, kui neid kasutati peamiselt hooajatöödel.
Uuring tuvastas, et tööandjatel on ülekaalus positiivsed kogemused välistööjõu kasutamisega, 57% tõdes, et on teisest riigist saabunud töötajaga jäänud täiesti rahule, 28% vastas pigem rahule.
Välistööjõust on huvitatud 24% tööandjatest. Võrreldes 2005. aastal tehtud sarnase uuringuga on välistööjõust huvitatud firmade hulk kasvanud 10%.
Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS telefoni teel, 10-20. märtsini 2008. aastal. Küsimustele vastas 1000 tööandjat.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele