Kartus, et naftatootjad ei suuda eeloleval
suvel tarnida nõudlusele piisavalt diislit ja bensiini tõstis nafta hinda täna
juba viiendat päeva järjest.
Kell 11,40 oli juuniks tarnitava naftabarreli hind Nymexi kauplemissüsteemis tõusnud 1,04 dollarit 142,73 dollari tasemele. Brenti toornafta hinnaks kujunes samal ajal Londonis 124,76 dollarit barrelist, tõustes 1,07 dollari võrra, vahendas Bloomberg.
„Viimastel nädalatel on Nigeeria rünnakud muutunud raskemaks. Arusaam, et nafta hind võib tõusta kuni 200 dollarini barrelist tõmbab investoreid ligi,“ ütles HSH Nordbanki Hamburgi analüütik Bloombergile.
Neljapäeval teatas naftat tootvate riikide liit OPEC, et tootmismahtude tõstmiseks ei ole vajadust, kuna naftahinna põhjus on pigem dollari nõrgenemine kui piiratud pakkumine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Naftafirmasid ühendav OPEC on hoiatanud, et
naftahind maailmaturul jälgib tõusutrendi ning ei ole välistatud, et barreli
hind võib tõusta 200 dollarini (1980 kroonini).
Venemaa tänaseks endine president ja uus
peaminister Vladimir Putin, tegi riigiduumale ettepaneku naftatööstuse makse
alandada, kirjutas BusinessWeek.
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?