Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaheksa kümnest sööb siiani, mida tahab
Konjunktuuriinstituudi sotsioloog Lia
Lepane rääkis täna põllumajandusministeeriumis toimunud uuringu esitlusel, et
kaheksa elanikku kümnest sööb siiani, mida hing ihaldab.
"Tarbija saab osta ikkagi ainult sellist toitu, milleks tal raha jätkub. Küsisime, kas inimesed saavad osta seda, mis neile meeldib. Kaheksa tarbijat kümnest ütles, et nad saavad kõike osta, mida tahavad. Kõike said osta need, kelle sissetulek ületas 6000 krooni pereliikme kohta."
Kiire hinnatõusu jätkudes tarbimisharjumused muutuvad. "Inimesed vaatavad sagedamini hindu, teevad rohkem ise süüa, viskavad vähem toitu ära, selle asemel et väljas süüa, võetakse toitu kaasa, kasutatakse rohkem ise kasvatatut," loetles sotsioloog.
95% Eesti elanikest ostab viimase uuringu järgi toidukaupa vähemalt kaks korda nädalas. Tüüpiline on, et eestlased ostavad kaks-kolm korda nädalas. See näitab, et eelistatakse värsket toitu, rääkis Lepane ja lisas, et venekeelse kultuuritaustaga tarbijad käivad poes iga päev.
Toidu ostjad lähtuvad valikul eelkõige kauba värskusest, selle maitsest ja kvaliteedist. Väga oluline on ka toidukauba hind, ehkki see pole just esimeste tegurite hulgas, vaid alles 9. kohal.
Lepane ütles tänavuse uuringu kommentaariks: "Viimase aasta jooksul on kvaliteedi tähtsus taandunud ja hinna osatähtsus on tõusnud. Toidu koostise tähtsus ja päritolumaa on langenud. Samas on tarbijad pöördunud tagasi kaubamärkide juurde, mida nad teavad ja tunnevad."
Viimase aastaga on kodumaise ja välismaise toidukauba eristatavus muutunud keerulisemaks. Selle peamine põhjus on pakendil oleva tooteinfo liiga väike kiri. "Tarbija sooviks teada, millise maa toorainet on kasutatud," lisas Lepane. Seadus ei kohusta aga tootjaid seda avaldama.
Valdav enamus tarbijaist eelistab juba aastaid kodumaist toidukaupa, kuid ka siin on näha langust. Kui 2006. aastal eelistas valdavalt eestimaist 75% tarbijaist, siis 2007. aastal vaid 73%. 1% küsitletuist ütles, et tahab osta välismaist ja 26% vastas, et neile pole toiduaine päritolu oluline.
"Eestlastele ja maaelanikele on kodumaine toidukaup olulisem kui teistest rahvustest elanikele ja linlastele. Vanemad inimesed on Eesti toidu patrioodid," kommenteeris Lepane. Ka toiduaine värskus pole enam nii oluline kui varem, lisas ta.
Seotud lood
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
hoiatas täna, et Eesti elanike toiduainete tarbimine võib sel ja tuleval aastal
järsult muutuda.
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele