Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Fotod: rongide uus elu
Tallinnas Kauba tänaval asuvas depoos
saavad diiselrongid Balti riikide juhtivate reisivagunite remontijate ning
ümberehitajate käe all uue elu.
ASi Ühinenud Depood juht Gunnar Zirk näitas aripaev.ee-le, kuidas tühjast plekk-kestast valmis Leedu riikliku raudteefirma tellimusel punaste pehmete istmetega vagun. "Sisustus tuli Soomest, istmed on täiesti uued," rääkis Zirk.
Viimase nelja-viie aasta jooksul tehtud rekonstrueerimistööde maht ulatub 700-800 miljoni kroonini. Lisaks Eesti reisirongidele on Edelaraudtee koosseisu kuuluv AS Ühinenud Depood remontinud, rekonstrueerinud ja ümber ehitanud ka Venemaa, Läti ja Leedu vaguneid ning vedureid.
"Tegime Venemaa Oktoobriraudteele kaks laboratooriumivagunit ja Rustranspordile postivaguneid," ütles Zirk. Seejuures tulid vene postivagunid Eestisse remonti möödunud aastal otse pärast aprilliööd. "Üle piiri nad lasti, aga vagunite tagasiviimisega oli probleeme," meenutas Zirk.
Kauba tänaval käivad värskenduses ka kõigi Eesti sadamates tegutsevate terminalide ning operaatorite vedurid. Nii on Ühinenud Depoode kliendiks näiteks EOS, Sillamäe Sadam ning Kunda Trans.
Möödunud aasta tormiliste aprillisündmuste tõttu kannatas Ühinenud Depood mitte küll otseselt, kuid kaudselt. Et kaubavedu langes järsult, lendas veeremi remonti tegeva firma käibeprognoos vastu taevast. Zirgi sõnul tuldi siiski ots-otsaga kokku ja Ühinenud Depoode 2007. aasta auditeerimata käive ulatub 205 miljoni kroonini, kuid oodatud kasvu polnud.
2006. aastal teenis Ühinenud Depood ligi 210 miljoni kroonise käibe juures 24 miljonit krooni kasumit.
"Väga raske on toimetada valdkonnas, kus puudub poliitikute toetus ning arusaam," kommenteeris Zirk poliitikute avaldusi, nagu tuleks pärast Venemaa suunalise kaubaveo kadumist ka raudteetransporti koomale tõmmata.
"Ma ei usu, et oleksime aga nii rumalad, et võtaks Narvas raudtee üles," lootis Zirk samas ning lisas, et meritsi poleks ronge Tallinna remonti tuua majanduslikult mõttekas, ehkki Ameerika vedurid siia just nii jõudsid.
Lähiaastatel loodab remondifirma hankida käibelisa Lätist, Leedust ja Poolast, kus on leitud mitmeid koostööpartnereid. Läbirääkimised jätkuvad ka Venemaa suunal. "Oleme asutatud 2001. aastal ja alles beebi, teeme samm korraga," vastas Zirk aripaev.ee küsimusele, millised on Ühinenud Depoode väljavaated müüa rongide rekonstrueerimist näiteks Lääne-Euroopasse.
Rongide rekonstrueerimisega tegelevad Eestis veel Valga Depoo ning Eesti Raudteele kuuluv Tapa Depoo. Samas erineb nende tööspetsiifika Ühinenud Depoode omast, kes remondib kaubavagunitest n-ö hobi korras vaid külmutusvaguneid.
Seotud lood
Kui möödunud aastal tuli Tapa
depoodel remontida leedulaste tellimusel 120 naftavagunit, siis tänavuse
kokkuleppe järgi saadab Mažeikiu nafta Tapale üle 1000 kaubavaguni.
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele