Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia ostis jaanuaris 35 miljoni krooni eest heitmekvooti
Eesti Energia ostis Eesti-sisese
elektrimüügi tagamiseks jaanuaris 110 tuhat tonni CO2 heitmekvoote, makstes
selle eest 35 miljonit krooni.
Keskmiseks kvoodi hinnaks kujunes 20,3 EUR/tonn. Kvoote osteti Euroopa suurimatelt CO2 kvootide müügile spetsialiseerunud börsidelt, teatas ettevõte.
Euroopa Komisjon kärpis oluliselt Eesti heitmekvootide kogust, mistõttu alustas Eesti Energia jaanuaris Eesti elektrivajaduse ja ka ekspordi katteks CO2 kvootide ostmist.
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasiku sõnul ei jätku 2008. aastal alanud viieaastasel perioodil CO2 kvoote isegi Eesti elektrivajaduse katteks. „Sisetarbimise katteks puudujääv kvoot tuleb Eesti Energial samuti sisse osta. Kvootide pideva ostmisega hajutame riske ning tagame pikas perspektiivis madala kulu,“ selgitas Kaasik. Ta rõhutas, et heitmekvootide puudujääk mõjutab ka kontserni majandustulemusi, tekitades sisemaisel müügil täna teadaoleva kvoodihinna juures 350 kuni 500 miljonit krooni lisakulu aastas.
Kaasik hindas, et jaanuarist alanud viieaastasel perioodil maksab CO2 tonn tõenäoliselt 20-25 eurot. CO2 hinda tulevikus on siiski raske prognoosida, sest tegemist on üle-euroopalise turuga, kus on esmakordselt kvootide puudus.
Puuduolevaid heitmekvoote saab osta peamiselt spetsialiseerunud börside vahendusel. Eelmistel jaotuskava perioodidel müümata või kastutamata jäänud heitmekvoote ei saa üle kanda uude perioodi.
Ühtlasi avalikustas Euroopa Komisjon üle-eelmisel nädalal kliima- ja energiapoliitikat puudutava plaani, mille peamisteks eesmärkideks on vähendada kasvuhoonegaase viiendiku võrra aastaks 2020 ja samavõrra lisada taastuvenergia osakaalu. Sellest tulenevalt on ka Eesti Energia on seadnud endale eesmärgiks vähendada oluliselt CO2 rohket tootmist ning investeerida erinevatesse taastuvenergia tootmise lahendustesse, soojuse - ja elektri koostootmisjaamadesse ning tuumajaamadesse.
Seotud lood
EL tahab Eesti energia- ja soojatootjatele
ning tööstusettevõtetele perioodiks 2008-2012 taotletud heitmelubasid kärpida
48% võrra, vahendab Bloomberg.
Ülitulusast ärist on saanud Eesti Energiale
valus kuluartikkel. Kui veel kaks aastat tagasi tõi CO2 kvootide müük Eesti
Energiale sisse 1,5 miljardit, siis sel aastal pannakse miljard nende
ostuks.
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.
Enimloetud
4
6
Võidu viis koju Eesti laevaremontija
Viimased uudised
“Kuigi majanduslanguse lõpp ja kasvu taastumine on märgiline, oleme oma potentsiaalsest tasemest kaugel maas”
Üritused
Hetkel kuum
“Suurimaks edulooks Haapsalus pean digitaliseerimise protsessi käima tõmbamist”
Võidu viis koju Eesti laevaremontija
Investeeringu maht on üle 4 miljoni euro
Eriti avaldas muljet Pelgulinna riigigümnaasium. “Sarnast maja sooviksin näha ka Saksamaal”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele