Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sillamäe sadam kiratseb
Suure hurraaga välja tulnud "Ida-Virumaa
arengumootor" ehk Sillamäe sadam töötab alavõimsusel, sajad miljonid investorite
kroonid ootavad paremaid päevi.
"Kaubavood on sama suured kui enne aprilli, mitte sellest kaks korda suuremad, nagu me planeerisime, sest vahepeal tunnistati Eestis transiit mittevajalikuks majandusharuks," ütles Sillamäe sadama nõukogu esimees Tiit Vähi.
Sadamaäris ei räägita sadadest tuhandetest ega kümnetest miljonitest kroonidest.
"Summad on suured ja miljonid on selle juures väikesed numbrid," vastas Vähi küsimusele, mida tähendab kauba aastamahu vähendamine plaanitud kolmelt kahele miljonile.
"Lisaks sellele on edasi lükkunud sajad ja sajad miljonid operaatorite investeeringud. Võib-olla lausa miljardid," lisas mees.
Vähi sõnul pole ükski investor poliitiliste sündmuste tõttu alt ära hüpanud, ent massiliselt kasutatakse venitamistaktikat. "Läbirääkimised on hakanud venima. Kõik on võtnud aja maha ja passivad," sõnas Vähi.
Pool sadamast on praeguseks valmis. Läänebassein ehitatakse välja järgmise aasta esimesel poolel.
Reaalsus osutus valusaks
Kaks aastat tagasi olid Vähi ootused sadama suhtes kõrged. "Tuleval aastal (2006. -toim.) suudavad terminalid vastu võtta umbes 10 miljonit tonni kaupa. Multifunktsionaalse transiidisadama esialgne võimsus on kuni 20 miljonit tonni kaupa aastas," väitis Vähi toona.
Tegelikkus on aga teine. Eelmisel aastal läbis sadamat 670 000 tonni kaupa ja 2007. aastal plaanitakse täis saada 2 miljonit tonni, kuigi esialgu loodeti 3 miljonit. Samas praegune sadama võimsus on umbes 15 miljonit tonni.
"Me lootsime, et need lubatud kümned miljonid tonnid tulevad kiiresti peale. Aga praegu on kurb, et neil pole kõik läinud plaanikohaselt," ütles Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev.
Mees lisas, et laevu peaks olema rohkem, sest sadama võimalused on suuremad.
Hetkel kuum
"Näeme, et neil on raskusi. Loodetavasti on see ajutine. Samas on kade meel, sest neil on nii palju ressursse," lisas Nikolajev, kes kuulub ka Eesti Sadamate Liidu juhatusse.
Sillamäe linnapea Ain Kiviorg ütles, et naftavooge on vähemaks jäänud.
"Optimistlikud prognoosid ja poliitiline olukord ei langenud kokku. Päris pooleli pole miski jäänud, välja arvatud see, et katkes reisiliiklus," nentis Kiviorg, kelle sõnul on sadamas teatud seisak.
Sadama müük pole võimatu
"Naftavooge, mis tulid Eesti Raudtee kaudu, on tõesti vähemaks jäänud," nentis Kiviorg.
Läbirääkimised on hakanud venima. Kõik on võtnud aja maha ja passivad.
Tiit Vähi, Sillamäe sadama nõukogu esimees "Omanikeringi ja äriideede muutused on kahtlemata veel ees," ütles Kiviorg, pidades silmas näiteks sadamas tegutseva operaatori Tankchemi ostmist Alexela poolt, mitte Sillamäe Sadama võimalikke omanikevahetust, kuigi Vähi seda ei välista.
"Kas te teate mõnda ostjat?" vastas Vähi küsimusele, kas ta ei plaani sadamat maha müüa, lisades, et praegu sadama mahamüümise plaani pole. "Lõppkokkuvõttes pole maailmas midagi igavest. Kui tõsine arendaja Euroopast, Aasiast või idast soovib kogu infrastruktuuri osta ja tal on piisavalt raha, siis me ei ütle ennatlikult "never"."
Vähi sõnul on mullu novembrist selle aasta lõpuni investeeringute maht sadamasse 600 miljonit krooni. "Enne seda oli esimene investeering kuskil kokku ca 1,5 miljardit infrastruktuuri," ütles Vähi.
Lisaks kavatsevad sadama operaatorid terminalidesse investeerida (või on juba investeerinud) kokku umbes 2,5 miljardit krooni.
"Teie muret jagan ka mina," vastas Vähi küsimusele, kas on võimalik, et äri ennast ära ei tasu. Sillamäe sadama 1,5miljardiline investeering on tagatud lepingutega sadamat kasutavate operaatoritega.
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele