Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venemaa energiaminister: Eesti positsioon pole juriidiliselt korrektne
Venemaa energiaminister Viktor Khristenko
süüdistas eile Brüsselis Eestit „jämeduses” ning ÜRO mereõiguse konventsiooni
rikkumises, kuna Eesti keeldus loa andmisest uuringuteks Läänemere gaasitoru
ehitamiseks, kirjutas The Financial Times.
„Selliste vahendite kasutamine nagu tegi Eesti valitsus, on minu silmis asja puhas politiseerimine, mis on läbi viidud väga jämedal moel,” ütles Khristenko FT-le antud intervjuus.
Khristenko, kes kohtus Brüsselis ELi energiavoliniku Andris Piebalgsiga, ütles, et Nord Streami gaasitoru projekt on Eesti tegevusest hoolimata graafikus.
„Mulle teeb rõõmu, et Nord Stream on graafikus. Äriplaan on valmis. Lepingute sõlmimine tarnijatega käib. Selles mõttes on projekt töös,” ütles minister. „Mis mulle ei meeldi, on meretrassiga seoses kuhjunud probleemid, ilma et oleks mingeid korralikke argumente ...”
„Mulle tundub, et Eesti valitsuse positsioon ei ole juriidilisest aspektist korrektne, kuna see on vastuolus mereõiguse konventsiooniga,” ütles Khristenko. Selle järgi on taolised transpordiprojektid lubatud, kui need rahuldavad teatud tingimused.
Küsimuse peale, kas Eesti töötab Nord Streami gaasijuhtme projektile sihilikult vastu, ütles Khristenko: „Muidugi kujutab see endast projektile riski, kuna meil tuleb kas trassi pisut muuta, et oma Eesti sõpradest ringi minna, või naasta mereõiguse konventsiooni juurde ja püüda neid tingimusi arutada.”
Seotud lood
Justiitsminister Rein Lang leiab, et kui
Venemaa energiaminister Viktor Khristenko süüdistab Brüsselis Eestit ÜRO
mereõiguse konventsiooni rikkumises, võiks ta oma sõnade tõsiduse näitamiseks
Eesti kohtusse kaevata.
Välisminister Urmas Paet selgitas tänasel
valitsuse pressikonverentsil, miks öeldi Nord Streamile "ei" uuringuteks Eesti
territoriaalmeres.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Kestlikkusega ei saa ka liiale minna”
Võitjal keskmine kuupalk 14 390 eurot. Palgakasvu tõid kõrged energiahinnad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele