Lihatööstused valmistuvad grillihooajaks tõsiselt

Lihatöösturite prognoosi kohaselt süüakse tänavusel grillihooajal umbes kolm miljonit kilo grilltooteid ehk ligi kaks kilo iga eestlase kohta. Kui klassikaline grillvorst hoiab positsiooni, siis tõusvad trendid on toored grillvorstid ja grill-lihad. Näiteks eelmisel aastal suurenes võrreldes 2005. aastaga marineeritud liha turg rohkem kui poole korra, varem pole üks lihatoodete grupp aastaga nii palju kasvanud.

ASi Rakvere Lihakombinaat tegevjuhi Olle Hormi sõnul on suurim grillihooaeg juunist septembrini. "Eks esimene ilus nädalavahetus tule ikka ootamatult," vihjas Horm päikselisele nädalavahetusele märtsi keskel, kui paljudes kohtades olid kauplused grilltoodetest tühjad.

"Suurim probleem on tootja jaoks aga, kes need üha suurenevad grilltoodete kogused valmis teeb," kurtis Horm. "Eks meie töötajad taha ju ka suvel puhata ja grillides aega veeta."

Tihe konkurents sunnib ka lihatoodete serveerimise ja pakendi peale mõtlema. "Kuna eelmisel aastal läks meie varrastatud toode väga hästi, pakume tänavu juba nelja eri lihavarrast," rääkis ASi Wõro Kommerts turundusjuht Rene Kiis. "Tarbija ei pea käsi määrima liha vardasse ajamisel ning vardakarpi ostes on tal selge pilt, mitmele inimesele liha jätkub. Ämbriga šašlõkki ostes ei näe, mitu lihatükki seal on."

Wõro Kommerts investeeris uude pakendisse ja logosse miljon krooni. "Kui suured on meie tootearenduskulud aastas, me eraldi arvestust ei pea," tunnistas ettevõtte juhataja Kaido Kaare. "Kui meil on selleks raha vaja, siis me leiame ja täpselt nii palju, kui vaja."

Nõo Lihatööstus toob turule 5-6 uudistoodet ehk samas suurusjärgus konkurentidega. "Erinevalt teistest ei panusta meie varrastatud toodetele," lausus ASi Nõo Lihatööstus juhataja Toomas Kruustük. "Puitvarras kipub läbi põlema ja teadagi, mis siis lihaga juhtub." Nõo tööstus avab neljapäeval uue tootmishoone, kuhu on investeerinud 40 miljonit krooni.