Miljon eurot maksev tootmisseade võib tunduda parima lahendusena ettevõtte tootlikkuse kasvatamiseks, kuid mis saab siis, kui pärast kopsakat investeeringut selgub, et masinale polegi piisavalt tööd? ABB Eesti mootorite ja generaatorite äriüksuse juht Argo Aavik hoiatab, et ettevõtted kipuvad liiga sageli investeerima enne, kui on välja selgitanud oma tegelikud probleemid.
ABB Eesti mootorite ja generaatorite äriüksuse juht Argo Aavik.
  • ABB Eesti mootorite ja generaatorite äriüksuse juht Argo Aavik.
  • Foto: ABB
“Me investeerime miljoni uutesse seadmetesse ja siis selgub, et meil tegelikult ei ole tal piisavat koormatust või tööd,” kirjeldab Aavik Äripäeva raadio sisuturundussaates olukorda, kus kallist masinast võib saada sisuliselt nurgas seisev mööbliese, mida on küll uhke klientidele näidata, kuid mis ei loo ettevõttele loodetud väärtust.
Seepärast on ääretult oluline enne investeerimist välja selgitada, kuhu kaob ettevõttes aeg, materjal ja raha. Sageli pole tootlikkuse piduriks mitte vananenud seadmed, vaid hoopis vale töökorraldus, tarneahela tõrked või kvaliteediprobleemid.
ABB Jüri tehases töötab ligi 520 inimest. Ajal, mil Euroopa tööstuse konkurentsivõime üle tuntakse üha suuremat muret, on siinne üksus viimased kolm-neli aastat kasvanud. Ettevõte plaanib värvata veel ligikaudu 60 töötajat ning osa tellimusi ulatub juba 2030. aastani.
Mis võimaldab Eestis tegutseval tehasel konkureerida Aasia odavama tootmisega ning samal ajal kasvatada oma võimekust?

Eesti trump on oskus teha seda, mida teised ei suuda

Kõrged energiahinnad, tööjõupuudus ja Aasia tootjate kulueelis sunnivad Euroopa tööstusettevõtteid otsima üha uusi võimalusi konkurentsis püsimiseks. Aaviku hinnangul pole Eestil mõtet püüda Hiina või Indiaga hinnas võistelda, sest nende eelised tööjõu- ja materjalikuludes on liiga suured.
ABB kontserni vastavas äriüksuses valmistatakse tooteid Eestis, Soomes, Hiinas ja Indias. Suuremahuline standardtoodang liigub pigem Aasiasse, keerulisemad inseneriprojektid aga Euroopasse. “Materjalide ja tööjõu poolest on Hiinal ja Indial kindlasti suur eelis,“ tõdeb Aavik. Eesti tugevuseks peab ta pikaajalist tehnilist oskusteavet, paindlikkust ja võimet keeruliste projektidega toime tulla.
Jüri tehases valmivad elektrimootorite ja generaatorite aktiivkomponendid ehk staatorid ja rootorid. Aastas toodetakse ligikaudu 1600 staatorit, kuid sisuliselt igaüks neist on omaette inseneriprojekt, millel on erinevad tehnilised nõuded. Sellises tootmises ei saa kõike standardiseerida ega automatiseerida ning vaja on inimesi, kes mõistavad tehnoloogiat ja oskavad ootamatutes olukordades iseseisvalt otsustada.
ABB Euroopa staatorite ja rootorite äri on sisuliselt koondunud Eestisse ning siinsetel spetsialistidel tuleb aidata lahendada tehnilisi probleeme ka kontserni teistes tehastes. Eriti tugev on Eesti üksuse oskusteave isolatsioonitehnoloogias ja energiatõhusate püsimagnetmootorite valmistamises. Praegu taotleb Jüri tehas ka tuumaenergeetika valdkonnas tegutsemiseks vajalikku sertifikaati.
Aavik peab üheks Eesti konkurentsieeliseks ka eestlaste “Teeme ära!” suhtumist, millele lisandub paras annus talupojamõistust. See tähendab võimet mitte üksnes korraldusi täita, vaid ka iseseisvalt mõelda ja vajadusel küsida, kas kavandatud tegevus üldse mõistlik on. Ta meenutab varasemast töökogemusest Hiinas juhtumit, kus juhi korraldusel ehitati üleöö tootmishallidesse uued vaheseinad. Käsk täideti kiiresti ja täpselt, kuid tulemus oli see, et tooted ei pääsenud enam ühest hallist teise. Probleem polnud töötajate oskustes, vaid selles, et keegi ei seadnud korralduse mõistlikkust kahtluse alla.
Just iseseisva otsustamise ja kiire tegutsemise ühendamine annab Aaviku hinnangul Eesti tööstusele eelise, eriti keeruliste ja pidevalt muutuvate projektide puhul.
Ettevõtte tulevikuväljavaadet toetab ka kiiresti kasvav nõudlus. Andmekeskuste rajamise buum tähendab vajadust nii töökindla elektrivarustuse kui ka jahutus- ja muude tehnosüsteemide mootorite järele. “Praegusel hetkel me oleme sisuliselt müüdud kuni aastani 2030,” ütleb Aavik.

Miljon eurot maksev masin võib osutuda ebavajalikuks

Suur nõudlus ei tähenda siiski, et tootmisvõimsuse kasvatamiseks tuleks tingimata uusi masinaid osta. Aaviku sõnul tehakse tööstuses sageli just see viga, kui tootlikkuse parandamiseks investeeritakse seadmetesse või palgatakse inimesi juurde enne, kui on välja selgitatud tegelik kitsaskoht.
Tootmisliinil võib olla võimas masin, kuid selle kõrval seisavad töötajad, sest vajalik materjal pole õigeks ajaks saabunud. Või valmistatakse detail, mis osutub praagiks ja tuleb uuesti teha. Samuti võib ühe tootmisetapi kiirendamine viia probleemi lihtsalt järgmisesse etappi. “Pudelikaeladel on veel selline huvitav olukord, et kui sa ühe ära lahendad, siis see kipub kolima kuskile mujale,” märgib Aavik ning soovitab seepärast pihta hakata just raiskamise nähtavaks tegemisest. “See ei tähenda üksnes üleliigset materjalikulu, vaid ka seadmete seisakuid, töötajate ootamist, ümbertegemist, energiakadu ja tarneahela tõrkeid.”
Sama põhimõte kehtib ka tarkvarainvesteeringute puhul. Kui ettevõte võtab kasutusele uue programmi, mis järgib sisuliselt sedasama tööloogikat, mida varem kasutati Excelis, ei pruugi töökorralduses tegelikult mitte midagi paremaks muutuda. Aaviku sõnul tuleb kõigepealt üle vaadata kogu protsess, eemaldada tarbetud tegevused ja alles seejärel otsustada, millist tehnoloogiat on vaja. Mõnikord peitub suurim tootlikkuse kasv hoopis lihtsas töökorralduslikus muudatuses.

Uue töötaja väljaõpe võib kesta üheksa kuud

Tehnoloogia kõrval sõltub tootlikkus mõistagi ka inimestest. Jüri tehas soovib järgmise aasta esimese pooleni juurde võtta ligikaudu 60 töötajat, kellest umbes 70 protsenti asub tööle tootmises.
Kõigilt uutelt töötajatelt ei eeldata varasemat erialast ettevalmistust, sest suure osa vajalikest oskustest õpetab ettevõte ise. Värbamisel hinnatakse eelkõige pühendumust, õppimisvõimet ja tehnilist taipu.
Väljaõpe võib sõltuvalt ametikohast kesta kuus kuni üheksa kuud. Selleks on loodud koolitussüsteem, kus teooria on ühendatud praktiliste harjutustega. Töövõtteid selgitatakse õppeklassides, kasutatakse videoid ja korduskasutatavaid õppedetaile ning virtuaalreaalsuse abil harjutatakse näiteks tõstetöid. Nii saavad uued töötajad õppida ilma riskita kahjustada kliendi tellimuse jaoks mõeldud materjale.
Aavik toob välja ka värbamise argisema poole. Näiteks tuleb kandidaatidel lahendada lihtsaid tehnilisi ülesandeid, sealhulgas näidata, et nad mõistavad millimeetri ja sentimeetri erinevust. Tema sõnul võib üllatavalt suur osa kandidaatidest isegi selliste, esmalt lihtana näivate küsimustega hätta jääda.
Tehisaru võiks tulevikus juhtida kogu tootmise planeerimist
Kuigi ABB seostub paljudele automatiseerimise ja robootikaga, pole Jüri tehas täielikult robotiseeritud. Põhjus on lihtne: kui iga toode on erinev, ei saa kõiki tööoperatsioone ühetaoliseks muuta.
Robotid ja automatiseeritud seadmed on kasutusel eelkõige korduvate ning füüsiliselt raskete tööde juures. Praegu keskendub ettevõte sellele, et tootmisprotsessidest tekiks võimalikult täpne digitaalne ülevaade. Näiteks ei pea töötaja mõõteriistaga saadud tulemust enam paberile kirjutama, vaid andmed saab edastada otse infosüsteemi. Eesmärk on jõuda paberivaba tootmiseni, kus seadmed, tootmise juhtimise tarkvara ja ettevõtte ärisüsteem moodustavad ühe terviku.
See on keeruline ülesanne, sest tehases töötavad kõrvuti nii 1990. aastatest pärinevad kui ka täiesti uued seadmed, mille juhtimissüsteemid kasutavad erinevaid tehnoloogiaid.
Aaviku suurem unistus ulatub aga veel kaugemale. “Minu suurim unistus oleks omada kunagi tootmise- ja planeerimissüsteemi, mida juhiks AI,” ütleb ta.
Selline lahendus võiks aidata koordineerida inimeste, masinate, materjalide ja tööetappide keerulist kooslust. Vajadus selle järele on suur, sest ühe keskmise mootori staatori valmistamisel on ligikaudu 9600 kontrollpunkti ehk sama palju võimalikke kohti, kus midagi võib valesti minna.
Just kvaliteeti peab Aavik üheks tootmise suurimaks väljakutseks. Praak, ümbertegemine ja tarnijate vead ei tähenda ainult rahalist kahju, vaid ka asjatult kulutatud energiat ja materjali. “Digitaliseerimise väärtus seisneb selles, et kõrvalekalded muutuvad võimalikult vara nähtavaks ning probleemidele saab kiiresti reageerida,” ütleb ta.

Kõige kallim viga on lahendada valet probleemi

Ressursside targem kasutamine ühendab ABBs tootlikkuse ja kestlikkuse. Aaviku sõnul ei tohiks ringmajandust käsitleda ettevõtte põhitegevusest eraldiseisva eesmärgina.
“Ringmajandus tähendab tegelikult sama ressursiga rohkemat väärtust luua,” selgitab ta. See võib tähendada väiksemat praagikogust, tõhusamat energiakasutust või olemasolevate seadmete eluea pikendamist. Näiteks vaatab ABB enne vana masina väljavahetamist üle selle moderniseerimise võimalused, sest mõnikord saab tehnoloogiat uuendada märksa väiksema ressursikuluga kui täiesti uut seadet soetades.
Sama põhimõte kehtib toodete puhul. Aavik meenutab Eestis valmistatud tuulegeneraatorite komponente, mille esialgne konstruktsioon nägi ette suuremat hooldust või uuendamist viie aasta järel. Tänaseks ootavad kliendid, et samad seadmed töötaksid 15–20 aastat. Selle saavutamiseks tuleb juba tootearenduses mõelda seadme hooldatavusele ja võimalusele vahetada välja üksikuid komponente, mitte kogu seadet.
Kuula Äripäeva raadio sisuturundussaatest, kuidas ABB Eesti mootorite ja generaatorite äriüksuse juht Argo Aavik räägib tööstuse konkurentsivõimest, tootlikkuse kasvatamisest, töötajate koolitamisest ja tehisaru võimalustest tootmises. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.11.26, 16:09
21 meetrit kõrgust ja keeruline arhitektuur: Loodusmaja tehniline väljakutse nõudis Eestis uudset lahendust
Ürituskorralduses tehnilisi lahendusi pakkuvale ettevõttele Eventech tekkis põneva Loodusmaja näol projekt, milles tuli luua multifunktsionaalsed tehnilised võimekused ruumile, kus viia läbi eriilmelisi üritusi ja mille kõrgus on 21 m. Tuli tõdeda, et peale iguse kaabliketi kerija e-spooli ei jäänudki sõelale rohkem sobivaid ideid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele