Ettevõtja vahetas superautode unistuse Corvette’i vastu: „Sellel on kõik nagu vaja“

„Ma olen saanud proovida erinevaid superautosid, ka Ferrarisid ja Lamborghinisid. Kuid kui võrrelda nende autode sõidumugavust, siis Corvette on minu jaoks kindlasti kõige parem,“ kiidab Kriiva masinat. Ta mäletab täpselt, kui istus esimest korda prooviks Corvette’i ja pani käed roolile. Teate seda tunnet, kui leiate riidepoes riiulilt esimesel katsel ideaalse teksapaari? Nüüd korrutage see vähemalt kahega.

Kuna Kriiva on kasvult meeter kaheksakümnene mees, pole harju keskmise kasvuga arvestavad autod talle piisavalt ergonoomilised, sest need võtavad pikemal sõidul selja valutama. Corvette’i istudes tundis ta seevastu kohe, et sellega kannataks sõita kasvõi Route 66-e ühe soojaga läbi, ilma et ükski lihas pärast tuikaks.

Samuti sobib Kriivale, et Corvette’i elektroonika pole vaikimisi seadistatud liikluspolitseiniku ja sõiduõpetaja vahepealsele režiimile. “Tal on küll telgjoone jälgija, aga selle saab ka hõlpsasti välja lülitada,” täpsustab ta. Niisiis sõidab ja liiklusolukorra üle otsustab Corvette’i puhul inimene mitte auto. Ameerika kultuuriruumis ongi aga inimese otsustusvabaduse ja omavastutuse roll suurem. See mõttelaad kandub ka autotootjate konstueerimisbüroodesse.

Küll aga on Ameerika autokonstruktorid mõelnud hoolega läbi praktilise sõidumugavuse küsimused. Kriivale meeldib, et Corvette’i magnetamortidega vedrustus võimaldab valida erinevaid seadistusi ning comfort-režiim muudab pika sõidu märgatavalt pehmemaks. “Eesti tänavatel ja teedel, mis lõiguti võivad olla üsna ebatasased, kulub see marjaks ära,” tunnustab Kriiva Ameerika insenerimõtet.

Madala sportauto puhul on alati oht parkides nina vastu äärekivi ära rihtida. “Sel masinal aitab seda vältida äärekivikaamera,” tutvustab Kriiva väikest abivahendit, mis aitab säästa keretööde kulusid. “Ja näe,” osutab ta teisele nupule, “kui lähened lamavale politseinikule, saad oma nina üles tõsta, et sellest ohutumalt üle saada. Mitte ainult — ta salvestab ka selle lamava politseiniku oma süsteemi ja järgmisel korral sama teed sõites tõstab ennetavalt ise nina üles.”

Kriiva lisab, et tänu neile omadustele on Corvette tõsiseltvõetav igapäevamasin, mitte ainult ilus asi, millega maanteel või parkimisplatsil tähelepanu püüda.

Aga mida siin ikka seletada, teeme parem ühe tiiru. Kui Corvette’i rooli istuda ning iste iga võimaliku nurga alt parajaks sättida, on esimene tunne nagu hävituslennuki kokpitis. Rool, kangid, lülitid, ekraan ning kõrge konsool eraldavad juhi kõrvalistujast, jagavad auto seest kaheks sektsiooniks. Kõik sõitmiseks vajalik jääb kenasti käe-jala juurde, kuid ei tekita kitsikuse tunnet. Meeldivalt palju asju saab teha lihasmällu jäävate lülititega. Sõidu ajal ekraanimenüüdes kondamine pole vajalik, pilk saab keskenduda teele.

V8 möiratab nupuvajutuse peale käima nagu lõvi vana Metro-Goldwyn-Mayeri mängufilmi alguses. Hakkame kohe kihutama? Kaugel sellest, Corvette on loodud just nimelt sõitmiseks. Linnakiirused vahemikus 30-70 km/h tunnis ei tekita venimise tunnet, pigem sõidaks nagu tavalise pereautoga, millest mõni kärsitum kaasliikleja ka mööda ronima kipub. Kuid eks Ameerika autokultuuris olegi ju tähtis koht mõõdukas tempos kruiisimisel ja selleks sobib Corvette suurepäraselt.

Neljarealisel maanteelgi ei kipu jalg pedaali põhja vajutama, piisab 110-115 vahemikust, et tunne oleks hea, tuju mega ja sõiduelamus sigavinge ja kõva. Ja olgem ausad Corvette’i omanikul pole vaja näidata, et tal on kiire auto, seda näevad kõik niigi masina disainist. Kuid kes soovib Corvette’i kiirteel proovile panna, sellele tagatulede näitamine pole masinale mingi probleem. Kõige selle juures püsib Corvette kindlalt teel ja võtab kenasti välja ka kõige nõudlikumad kurvid.

Peale Corvette’i on Kriival garaažis veel mõned ameeriklased. Nende seas 1967. aasta Lincoln Continental ja vana Cadillac, mis on toonud talle auhindu nii Eestis kui ka välismaal. “Mul on see Ameerika autode pisik olnud peal juba 15 aastat vähemalt. Jube mõnus on tulla peale ettevõtja tööpäeva garaaži ja teha näpud korralikult õliseks, see on nagu teraapia,” tunnistab Kriiva.

Talle meeldib näha, kuidas nagu vanast roostehunnikust saab üks väga viisakas ja ilus asi. “Kõigil võiks olla elus teine võimalus, kaasa arvatud autodel,” sõnab ta. Et vanakooli ameeriklaste kõrvale jõudis ka uuekooli ameeriklane, on seega asjade loomulik käik.

“Kiireid autosid tehakse igasuguseid, lihtsalt Corvette’il on kõik nagu vaja. Sellel on Ameerika auto iseloom, superauto välimus, pikkade sõitude jaoks piisav mugavus, piisavalt suur pakiruum, nupulevajutusega kabrioletiks tegemise võimalus ja muidugi ülalkirjeldatud mugavused,” kiidab mees masinat.

Ta lisab, et Corvette’i hinna ja kvaliteedi suhe on väga paigas, aasta jooksul pole esinenud ühtegi muret ega riket, mistõttu on Ameerika Auto garantiiremonditöökoja number tema telefonis mattunud paksu tolmukihi alla. “Teiste tutikate masinate kohta seda öelda ei saa,” teab ta lisada.

Kui Ameerika Autost sai mullu Chevrolet Corvette’i ametlik esindaja Eestis, tutvustasid nad uut tootesuunda Motoexotica messil. “Ma teadsin neid juba varasemast, kes Eestis Ameerika autodega sõidavad, jõuavad alati lõpuks nende juurde välja, kasvõi mõne spetsiifilise vanakooli varuosa pärast,” selgitab Kriiva tausta.

Ametliku esindaja kaudu Corvette’i ostmine osutus lihtsaks. Tuli vaid varuda kuu jagu kannatust, et õige maanteekihutaja Belgia kesklaost Tallinna jõuaks. “Koju Tartusse sõitsin juba Corvette’iga,” meenutab Kriiva. Kuidas suhtub elukaaslane mehe autohuvisse? “Ma olen poissmees,” naerab Kriiva ja lisab, et sellised autod nagu temal tuleb kindlasti enne abielu ära osta.