Autorid: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected], IVIA • 16. november 2023

28. novembril toimub Narva-Jõesuus ER201 projekti raames äriseminar “Landing in Narva”, mida rahastatakse ELi välispiiri programmi 2014-2020 vahenditest. Seminari üks võtmeteema on projekti raames koostatud Narva-Olgina lennuväljaga äripargi teostatavuse- ja tasuvuse analüüsi esitlus.

Seminarile saab registreerida siit >>

Seminari üks peaesinejaid on AIRBUSi esindaja, kes räägib, millised on arengud lennunduses. Kolme-viie aasta pärast on lennunduses kasutusel elektrimootoriga lennukid, mis suudavad lennata kuni 1000 kilomeetri kaugusele, mis on põhimõtteline muudatus piirkondlikus lennunduses.

Idee Narvas lennuvälja arendamise kohta tekkis kavatsuste protokollist, mille allkirjastasid Aquaphor International OÜ, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Narva linn, Narva-Jõesuu ja Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Vastavalt protokollile plaanib Aquaphor ehitada Narva 700-töökohaga supertehase. „Üks selle projekti elluviimise tingimustest on võimalus ettevõtte esindajatel, partneritel ja ettevõtte tippjuhtidel omada lennuühendust Narva suurematest piirkondlikest lennujaamadest. Sellise võimaluse olemasolu vajadust rõhutavad ka teised Narvas tegutsevad suured tootmisettevõtted, näiteks Fortaco Estonia, HANZA Mechanics Narva, NPM Narva,“ kinnitas Ida-Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) Narva Tööstuspargi juht Vadim Orlov.

Kuna äripark lennuväljaga tuleb luua praktiliselt nullist, soovib IVIA luua selle juba uue põlvkonna lennuväljana, kus kasutatakse aktiivselt innovatiivseid tehnoloogiaid, eriti lennuliikluse juhtimises ja lennuvälja infrastruktuuri käitlemisel. "Näiteks lahendused, mis võimaldavad lennuliiklust juhtida mitte kohapeal, vaid kaugjuhtimisel nn kaugjuhtimistorni kaudu", ütles Orlov. „Niimoodi saavad kaasaegse digitaalse lahenduse abil näiteks Tallinnast või isegi Helsingist pärit lennuliiklusjuhid meie lennuvälja lennuliiklust juhtida. Lisaks on olemas digitaalsed lahendused, mis võimaldavad lennuvälja kogu infrastruktuuri sisse lülitada ainult siis, kui see on vajalik. See tähendab, et kui näiteks lennuk tuleb, siis piloot saab kaugjuhtimisseadme abil käivitada valgustuse ja kõik vajalikud navigeerimisseadmed, et tagada ohutu maandumine.“

Tema sõnul on nad viimase viie aastaga kaotanud vähemalt kolm suurt klienti, kes ehitasid oma tootmisettevõtted Tallinna lähedale. "Tallinna kasuks ja Narva kahjuks rääkis kaugus Tallinna lennuväljast, mis on peamine lennunduse hub Eestis", selgitas Orlov ja lisas, et tänapäeva reaalsuses on investeerimisotsuste tegemisel üks olulisemaid kriteeriume projekti elluviimise aeg, koht ja infrastruktuur.

Orlovi sõnul on suurte tootmisettevõtete esindajatele väga oluline aeg, kui kiiresti nad saavad oma peakontorist tootmisüksusesse kohale. "Näiteks on võtab Pariisist Tallinnasse jõudmine lennukiga 3 tundi, aga seejärel 2,5 tundi Narvasse", ütles Orlov. Ta lisas, et selline kaugus Tallinna lennuväljast vähendab välismaiste ettevõtete silmis, kes kaaluvad võimalust alustada tegevust Eestis, oluliselt Ida-Virumaa tööstusparkide konkurentsivõimet.

Ärilennunduse abil on võimalik lennata Narvast lähimatesse rahvusvahelistesse lennundushubidesse, nagu Riia, Helsingi, Stockholmi ja Varssav. Selleks on oluline, et Narva ja Narvast lendamine oleks võimalik igal aastaajal ja iga ilmaga. Plaanis on rajada vähemalt 1200 meetri pikkune asfaltrada, vajalike seadmetega ja saada sertifitseerimine.

Narva lennuväljast võib saada platvorm, kus kõiki kaasaegseid lahendusi saab katsetada ja edasi arendada suuremate projektide jaoks. "Arvestades, et lennunduse uus ajastu eeldab elektrimootorite kasutamist, mis töötavad taastuvatest energiaallikatest saadud elektriga, sobib Narva lennuvälja arendamise kontseptsioon väga hästi õiglase ülemineku strateegiaga, mis eeldab, et vähendame miinimumini fossiilsete energiaallikate kasutamist", selgitas Ida-Viru investeeringute agentuuri juht Teet Kuusmik.

Kuid uue lennuväljaga äripargi ärimudel ei ole suunatud ainult ärilennundusele. Narva lennuvälja arendamise üheks eesmärgiks on luua ja arendada otse lennuühendus Kagu-Ida Soomega. „Arvestades tänapäeva tingimusi, kui kõik suhted Venemaaga on katkenud, on Soome Kagu-Ida piirkond saanud Euroopa äärealaks, sõna otseses mõttes Fin-landiks. Meie piirkonnad – Ida-Virumaa ja Kagu-Soome on väga huvitatud otsestest lennuühendustest,“ märkis Kuusmik.

Lennuväljaga äripargi loomine omab ühenduste tagamise kontekstis erilist tähtsusest, kuna järgmise aasta veebruarist sulgeb Venemaa Ivangorodi piiripunkti busside, veoautode ja autotranspordi liikumisele. „Regionaalse arengu jaoks on üheks prioriteediks transpordi kättesaadavuse tagamine. Lennuvälja arendamine koos lennuühendusega võimaldab meil vältida tupikusse jäämist,“ lausus Orlov.

HEA TEADA!

1. Uus lennuväljaga äripark on plaanis ehitada olemasoleva Olgina lennuvälja asemele. Uue äripargi ehitamiseks kavandatud 126 hektari suurune maa-ala asub Narva-Jõesuu haldusterritooriumil ja kuulub praegu riigile.

2. Kavandatava äripargi territooriumil on võimalus arendada äri lennundusega seotud valdkondades. Näiteks väikelennukite ja nende komponentide kokkupanek; väikeste erasõidukite hoiustamine ja hooldus; mehitamata õhusõidukite kokkupanek ja katsetamine; tšarterlennud; transport, sealhulgas droonidega.

Projekt ER201 „Narva-Olgina Air Gateway“ viiakse ellu meetme „Eesti EL välispiiri programm 2014-2020“ EL kaasfinantseerimisel (the European Neighbourhood Instrument). Käesoleva artikli sisu eest vastutab ainuisikuliselt SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul programmi ega Euroopa Liidu seisukohti.

Vaata ka www.ivia.ee