• ST
  • 29.04.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

IT-sektori töötajad tuleks lihtsatest ülesannetest vabastada

Tööturg januneb IKT oskustega inimeste järele igas valdkonnas. Spetsialiste ja eksperte otsitakse taga tikutulega, neid meelitatakse üle konkurentidelt, isegi välisriikidest, aga ikka jääb puudu. Viimased rehkendused ütlevad, et aastaks 2020 on vaja Eestis kokku 37 000 IT-spetsialisti.
Telia IT-taristu teenuste allüksuste juht Andre Visse
  • Telia IT-taristu teenuste allüksuste juht Andre Visse
  • Foto: Telia Eesti
Ülikoolid ja värbamisagentuurid ei aja seda massi ka parema tahtmise juures kokku, ent lahendus võiks peituda IT-sektoris juba hõivatute töörollide ümber vaatamises, kirjutab Telia IT-taristu teenuste allüksuste juht Andre Visse.
Kõige kriitilisem näib seis olevat tarkvara arendajatega. Tegelikult pole olukord kiita ka infrastruktuuri spetsialistidega. Kui tarkvara arendajaid koolitatakse päris jõudsalt peale, siis infrastruktuuri valdkond on jäänud viimastel aastatel tagaplaanile. Eriti hinnas on aga eksperdid, kellel oleks ühtaegu arusaam nii infrastruktuuri kui ka tarkvara arendusest ning lisaks veel oskus kaasa mõelda lahendatava ärilise ülesande kontekstis.
Paari aasta tagune OSKA analüüs ütles, et Eesti majandus vajab konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks juurde 1,5 korda enam IKT-spetsialiste. Mida rohkem selle peale mõtlen, seda enam mulle näib, et tööjõu puudusega seonduv on antud sektoris osati ülepaisutatud probleem. Meil pole kardinaalselt vaja muuta koolituspakkumist, et täita lähema kümne aasta vaates IKT valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust, vaid kasutada senisest targemalt ära juba olemasolevat ressurssi. Paistame muu Euroopaga võrdluses juba niigi silma selle poolest, et meie IKT-spetsialistid moodustavad kõikidest tööga hõivatutest silmapaistva osa.
Niisiis jõuame tagasi küsimuse juurde, kuidas ikkagi seni mehitamata positsioonid IT-sektoris töökätega täita? Julgen väita, et lahendus on palju lihtsam kui enamik arvata oskab. Kui varem oli IT-spetsialistidel ettevõtetes kindel roll – palju oli tööd printerite, serverite ning erinevate arvutiprogrammidega, mis vajasid pidevalt hoolt – siis tänapäeval on IT muutunud standardsemaks. Sellest hoolimata hoitakse klassikalises mõttes IT-halduse funktsiooni vanast harjumusest paljudes ettevõtetes endiselt alles.
Olukorras, kus IT-lahenduste eesmärk on korduvad protsessid automatiseerida, on paradoksaalsel kombel just paljud IT-töötajate tänastest ülesannetest sellised, mida ei ole enam ammu otstarbekas neil endil teha. Neid funktsioone kannavad ettevõtetes tuhanded spetsialistid, kellest suur osa võiks ja peakski tegelema ettevõtte arendamisega ehk millegi sellisega, mis ettevõttele väärtust loob ning spetsialistide võimeid ka tegelikult proovile paneb. Kõik muu jõukohase võiks silmagi pilgutamata anda majast välja teenusepakkujatele, kes rutiinse töö automatiseerib ning teenuse kvaliteeti seeläbi oluliselt tõsta aitab. Mis peamine, sedasi ülesandeid ümber mängides leeveneks töökäte puudus ja ühes sellega ilmselt ka palgaralli, mis just IT-sektoris kõige valusamalt tunda annab.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.04.25, 10:38
Ladude automaatne täislahendus muudab laotöö kiireks ja veavabaks
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.

Enimloetud

1
Uudised
  • 22.04.25, 13:44
SUUR KAARDIVAADE | Eestisse kerkib 28 uut tootmist enam kui 2 miljardi euro väärtuses
2
TOP
  • 08.05.25, 14:03
TOP 12 | Vaata suurema maksuvõlaga mööblitööstusi. Omanik: “Ma ei osanud kiiret kasvu juhtida”
Topis ka ajatamata maksuvõlaga köögimööblitootja, mille omanikul on enam kui 50 OÜ-d, 13 e-posti aadressi ja 8 telefoninumbrit.
3
Uudised
  • 12.05.25, 13:44
Elektroonikatootja Eolane sai uue nime – Aurightec
4
Uudised
  • 12.05.25, 10:01
Viljandi robotkullerite tootja müüdi ameeriklastele
Clevon muutub GO-ks, strateegilised investorid on FedEx ja Foxconn
5
Uudised
  • 08.05.25, 11:30
Milrem sai 50 miljonit eurot ja juhirolli Euroopa kaitsetööstuse suurprojektis
6
Uudised
  • 06.05.25, 08:45
Bolti ja Starshipi taustaga insenerid lõid kaitsetööstusidu, kus mitmeid drooniparvi opereerib vaid üks inimene
Eesmärk luua lahendus, kus rünnaku saab täielikult eelnevalt programmeerida ilma operaatori sekkumiseta

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele